Mõned lapsed õpivad traumeerivates olukordades, et manipulatsioon on ellujäämiseks vajalik. Kui traumat tekitanud olukordadeks on olnud pikaajaline koduvägivald või hooletusse jätmine, võib see strateegia juurduda inimese olemusse ning ta kasutab seda ka siis, kui traumeerivaid olukordi tema elus enam ei ole. Lapsele on vaja õpetada, mida manipulatsioon tähendab- nii talle kui teistele ja pakkuda teisi viise, et ta tunneks ennast turvaliselt ja toimivana (piisavalt heana milleski). See on pikk protsess ja võtab kaua aega. Täiskasvanud peavad mõistma, et manipulatsioon ei ole suunatud nende vastu isiklikult ja laps ei tee seda õelusest, vaid harjunud vajadusest, mida ta ei suuda lihtsalt stressiolukorras lihtsalt edukalt kõrvale tõsta.

Traumapedagoogikas me räägime trauma professionaalidest ja trauma ekspertidest. Professionaalid teavad traumast läbi koolituste ja raamatute. Eksperdid teavad traumat läbi isikliku kogemuse. Parimal juhul töötavad professionaalid ja eksperdid koos. On ka eksperte, kes soovivad saada professionaalideks ja professionaalse, kes on ka eksperdid. See on mõlematpidi väga hea, sest aitab luua vajalikke ühendusi ja sildu. Traumapedagoogilises töös kohtume pidevalt oma kiindumusmustrite ja võimsate ülekandekandemehhanismidega, mis baseeruvad meie endi traumakogemustel. Seega oleks loogiline teada omi mustreid ja oma lugu, et osata ülekandereaktsioone kontrollida. Kas selleks on vaja teraapiat või midagi muud, jääb professionaali otsustada.

Kõigi pedagoogide puhul ei ole vaja kiindumuskogemusi lõpuni läbi töötada. Küll on vaja teada oma kiindumusajalugu, kui tekib olukordi, mis muudavad ärevaks- kas eemaldud, muutud ise agressiivseks- ja neid analüüsida. Traumapedagoogikas töötame lastega, kellel on nõrk eneseregulatsioonivõime ja kes on õppinud, et oma tunnetest rääkimine on tabu. Kui me pedagoogidena soovime neid lapsi teisiti näha, peame ka ise suutma selle raja läbi teha. Me julgustame koolitustel enesereflektsiooni ja supervisioone. Tavaliselt võetakse vedu peale kriisiolukordi või korduvate keeruliste juhtumiste ajal.

Mitte kõik traditsioonilised lähenemised pole halvad. Professionaalid teevad enamasti palju asju õigesti, isegi kui see ei ole teadvustatud või regulaarne. Neid õnnestumisi tuleb tunnustada! Samamoodi on traumapedagoogika mõistmine kasulik. Seega ära kritiseeri vale käitumist, vaid selgita traumapedagoogika võtteid. Lisaks oleks hea supervisioonides nende tutvustatud võtete rakendamist arutada ja tegeleda oma tunnetega selle käigus: viha, hirm, häbi- mis selle käigus esile võib tulla.

Nõuandeliin 1226 vastab eesti keeles
igal tööpäeval kl 16-20 (välismaalt helistades +372 6827620). Teisipäeviti nii eesti kui vene keeles.

Konverentsi materjalid