Laste ja noorte väärkohtlemise ennetamisega tegeleb SOS Lasteküla iga päev ning see on kõige olulisem valdkond lastekülas. Esimese lasteküla Eestisse planeerimisel saime ennetussüsteemi loomiseks kasutada teiste SOS riikide teadmisi ning rahvusvahelisi kogemusi. Sellest on olnud väga palju abi, sest väärkohtlemise
Ema Liilia praktilised nõuanded: “Kuidas saada laps sööma võõrast toitu.”
Eriolukord ja sellega kaasnenud võimalus külastada vaid kodurestorani ja oma koduaia kohvikut on SOS ema Liilia pannud katsetama ja nuputama viise, kuidas tutvustada lastele toite, mida seni kõige suurema õhinaga pole söödud. Kuna tundub, et kogu maailma emade kanda on
Vabatahtlikud pakuvad individuaalset lähenemist vajavatele lastele õpiabi
Lastekülas on palju lapsi, kes vajavad õpetamises igapäevast tuge ning individuaalset lähenemist. Väga paljude laste puhul tavalised õpetamismeetodid ei sobi ning tuleb läheneda teisiti, et lapsel säiliks huvi ja ta oleks motiveeritud pingutama ka olukorras, kus lihtsam oleks käega lüüa.
“Lapsi tuleb kasvatada südamega”
Ema Maire astus SOS Lasteküla väravast sisse 15 aastat tagasi, sai ühe hetkega viie väikese lapse emaks ning tundis lapsi esimest korda nähes tõelist ja sügavat emainstinkti, mis on suunanud teda kogu tema senise SOS ema elu. 2005. aastal nägi
“Ma tunnen, et olemegi kõikvõimsad!”
16 aastat on Narvas tegutsenud SOS Lasteküla peretugevdusprogramm, mille hingeks ja südameks on neli võimast ja isikupärast naist – Svetlana, Žanna, Jelena ja Julia. Nende suurim eesmärk on näidata keeruliste perede lastele, et kui ka oma vanemaid alati muuta ei õnnestu, saavad
“Olen uhke, et lapsed julgevad mulle ka valusatest kogemustest rääkida.”
Margarita on viie lapse ema ning tema peres kasvavad kaks 9aastast ning 10., 15. ja 16aastased lapsed. Margarita on uhke, et kõik tema lapsed on väga abivalmid, saavad koolis õpetajatelt kiita ning on arvutis ja telefonis surfamise asemel huvitatud oma
„Koroonakevadel õppisime väikestest kildudest pereelu kokku panema“
Kevadine ootamatu koroona-aeg karastas SOS Lasteküla peretugevdusprogrammi peresid ning sundis perede tugitöötajaid neid faktide asemel hoopis intuitsiooniga aitama. Merike ja Aire tegutsevad SOS Lasteküla Harjumaa peretugevdusprogrammis perede tugitöötajatena juba pikki aastaid. Selle aja jooksul on nende töös olnud nii suuri
Moonika: “Sel saatuslikul hetkel pean olema nende kõrval“
Kinnise asutuse juhina karastunud Moonika on pühendanud oma elu perede aitamisele, kus lapsed elavad emast-isast eraldamise ohus ning kodu kaotamise hirmus. Moonika tööle asumisele aitasid kaasa sajad suure südamega eestimaalased. 2019. aasta 4. mail koputasid 260 tudengit üle Eesti lahkete
Seistes musta augu serval
Lastel on kodus turvaline olla, nende tervis on kontrolli all ning õppeedukus normaalne. Ema ei tarvita alkoholi ning näeb koos isaga vaeva, et pere võlakoorem väheneks. Tundub täiesti tavaline pere? Kuidas võtta – aasta ja 10 kuud tagasi ähvardas seda
Merike Seppam: “Oluline on olla toeks, et inimene ei murduks.”
1. klassi tüdrukut tahetakse juba kolmandat aastat klassi kordama jätta; pikka aega töötu pereema ei julge tööd otsida, sest kardab, et ta ei kõlba mitte kuskile; ravi vajavale puudega lapsele unustavad vanemad ravimeid anda; kaheaastane laps veedab päevi elutoas auto