Kriisihoolduspere pakub ajutiselt perekonnast eraldatud või kriisiolukorda sattunud lapsele võimaluse viibida turvalises perekeskkonnas, kuni selgub lapse edasine saatus. Pere peab tagama lapse vastuvõtmise kahe tunni jooksul. Nii jõuab laps otse perekonda ega pea vahepeal viibima turvakodus.
Kriisihooldusperes võib laps elada kuni 90 päeva.
Kriisihoolduspere vanemaks sobib avatud ja soe inimene, kellel on võimalus, soov ja valmisolek pühenduda lapsele ajal, mil laps seda väga vajab. Vajalik on varasem laste kasvatamise või lastega töötamise kogemus. Pered peavad läbima ka vajaliku ettevalmistuse (sh PRIDE koolituse) ja traumakoolituse.
Kriisihoolduspere tuge võib vajada nii imik kui ka teismeline. Kõige noorem laps, kes on vajanud kriisihoolduspere abi oli 4-kuune imik, kõige vanem 17-aastane noor.
SOS Lasteküla tegeleb kriisihooldusperede leidmise ning neile igakülgse nõu ja toetuse pakkumisega 2020. aasta maikuust.
Väga oluline kriteerium on pere paindlik elukorraldus, mis võimaldaks lapsel perre tulla vaid paaritunnise etteteatamisajaga.
Koolituse läbinud peredega sõlmitakse leping ning erinevalt muudest hoolduse vormidest saavad kriisihoolduspered valmisolekutasu. Emotsionaalset ning rahalist tuge pakub peredele SOS Lasteküla.
Vajadus kriisihooldusperede järgi on Eestis väga suur, sest turvakodusse satub erinevate kriisiolukordade tõttu igal aastal ligi 300 last.
Miks kriisihooldusperesid vaja on, kuidas abivajavad lapsed perre jõuavad ning milleks peab valmis olema pere, kes otsustab kriisiabi vajava lapse enda koju võtta rääkis Elmet Puhm Terevisiooni stuudios. Vaata jutuajamist SIIT (intervjuu algab saate 01:25:50 minutil):
Loe kriisihoolduspere ema Reili Brandti kogemusest SIIT.
Soovid rohkem infot?
Elmet Puhm
mob +372 5814 7797