Me aitame peresid, kellel on keerulised ajad, olgu põhjused ükskõik millised. Kõige olulisem on pere probleeme märgata juba varakult. Kui lasta hädas perel omaette toimetada, võivad pere probleemid kasvada nii suureks, et ainsaks pääseteeks on laste ajutine kõrvaldamine oma perest.

Tavaliselt jõuavad raskustes pered SOS Lasteküla ennetus- ehk peretugevdusprogrammi kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja kaudu. Pere peab olema nõus vähemalt kuus kuud abi vastu võtma. Ühiselt koostatakse plaan, mida koos perega asutakse saavutama. Abi on peredele tasuta.  

Miks on ennetamine parem kui tagajärgedega tegelemine? 

Kõige suurem põhjus on see, et laps saab jääda oma bioloogilisse perre, ehk teda ei eraldata oma perest. See tekitab lapsele stabiilsema keskkonna, kus ümberringi ei ole pidevalt palju muutusi, mis omakorda soodustab paremat kasvulava. 

Lisaks on tagajärgedega alati raskem tegeleda ning need on kulukamad kui neid lihtsalt ennetada. Ennetustegevus võtab ka omajagu energiat ning ressurssi, kuid see aitab peredel kokku jääda. Selleks on meil vaja just Sinu abi – kõik meie tegevused toimivad just tänu annetajatele. Pane sinagi meile õlg alla ja aita hoida lapsi nende endi peredes.

Kuidas ennetus töötab? 

SOS Lasteküla perede tugitöötaja külastab programmis olevat perekonda vähemalt korra nädalas, kui vaja, siis rohkem. Tugitöötaja ei tee pere eest asju ära, vaid abistab, juhendab ja toetab raskel perioodil kõiki pereliikmeid. Tema ülesandeks on perekonda tervendada, arendada tugevamaid külgi ja parandada pere sotsiaalseid oskusi, et perekond saaks iseseisvalt hästi hakkama. 

SOS peretugevdusprogramm töötab: Narvas, Sillamäel, Keila linnas, Kohtla-Järvel, Lääne-Harju, Harku, Põltsamaa, Saue, Viljandi, Põhja-Sakala, Rapla, Kohila, Toila, Saku, Kose ja Räpina vallas.

Kuidas näeb seda kõike peretugevdustöötaja ise, kes elab ja hingab selle programmi rütmis? Tegime väikese jutu Viljandi vallas tegutseva perede tugitöötaja Krista Luigega. 

SOS Lasteküla peretugevdusprogrammi töötaja

Palun tutvusta ennast ning kuidas Sina näed, mis on peretugevdusprogramm ja selle eesmärk? 

Minu nimi on Krista Luik ning olen rõõmsameelse ellusuhtumisega inimene, kes töötab SOS Lasteküla peretugevdusprogrammis. Oma töös püüan leida väikeseid positiivseid killukesi. 

SOS’i loodud programmi kaudu on raskustesse sattunud peredel võimalus koos perede tugitöötajaga leida väljapääs rasketest olukordadest.

Kuidas Sinust sai SOS ennetustegevuse töötaja? 

Viljandi valda otsiti peretugevdustöötajat ja otsustasin kandideerida, kuna soovisin oma ellu muutust. Minu esimene tööpäev oli 17. veebruaril aastal 2022.

Mis on Sinu täpne ametinimetus ja millised on Sinu igapäeva ülesanded? 

Minu ametinimetus on perede tugitöötaja. Koostöös kohaliku omavalitsusega hindan perede toimetulekut, vajadusel leian ja suunan neid toetavatele teenustele. Väga oluline on juhtumipõhine võrgustikutöö. Abistan peresid nende igapäeva asjaajamistel, parendan koduseid reegleid ja peresuhteid.

Kui palju lapsi on pidanud selle ühe aastaga, millal sa SOS’is töötanud oled, peredelt eraldama? Sinu hinnangul, milline on peretugevdusprogrammi tulemus, et perekondadelt lapsi ära ei võetaks?

Minu töötatud aja jooksul on ühest perest eraldatud kaks last. Tulemust on raske hinnata, kuna töö alles käib ning paljusid perekondi me veel aitame oma võimaluste piires. 

Sinu arvates, kui oluline on loodud programm? 

Programm on minu arust väga oluline. Läbi selle on lastel parem võimalus jääda oma bioloogilisse perre, mis tagab neile stabiilsema kasvukeskkonna. 

Peretugevdusprogramm saab aina rohkem tähelepanu. Sina oled selles programmis igapäevaselt sees, kas sa tajud, et antud lähenemisviis perede toetamiseks on tõusnud esile? 

Absoluutselt tajun, et see on esile tõusnud. Peretugevduses on reaalselt võimalus olla igapäevaselt abivajavate perede kõrval ja neid toetada.

Milline on keskmine perekond, kes kuulub programmi? 

Kahjuks on keskmisel perel madalad vanemlikud oskused, vanematel võivad olla sõltuvusprobleemid ja majanduslikud raskused. Lastel on tavaliselt hariduslikud ja käitumuslikud probleemid. Selle kõigega me näemegi vaeva, et neid valdkondi parandada. Kui me suudame neid parandada, siis on lastel võimalus jääda oma bioloogilisse perre.

Mis on Sinu ja nende perede jaoks edulugu? 

Isiklikult pean edulugudeks seda, kui saavutan kiiresti „raskete“ lastega ja vanematega kontakti, et ühiselt edasi minna sellel käänulisel teel. Suuremad edulood tulevad alles siis, kui pered programmist välja arvatakse ja nad iseseisvalt kenasti hakkama saavad.

Millises olukorras on programmis olevad perekonnad? Mitme perega korraga töötamine on võimalik? 

Pered on väga erinevas seisus – on peresid, kus on probleemiks madalad vanemlikud oskused, aga kahjuks on ka vaesuspiiril kehvades elamistingimustes elavaid peresid. On tulnud ette ka olukordi, kus peredel ei ole piisavalt toitu – vahel on ainus võimalus kõht täis saada kohaliku omavalitsuse toiduabiga. 

Minu arvates on kuni kümne perega võimalik töötada, siis on perede jaoks piisavalt aega. Olgem ausad, vald, kus ma töötan, on väga suur ja vahemaad on pikad, mis tähendab, et sõitmisele kulub väga palju aega.

Mida Sa tahaksid lõpetuseks öelda? 

Selles töös on väga oluline toetav meeskond ja kokkuhoidmine rasketes olukordades. Väga suur toetus ja mõistmine on oma perelt. Oluline on hoida iseennast, et jaksaks teisi aidata.

Meie ennetustegevus aitab peredel kokku jääda