SOS Lasteküla tähistab tänavu oma 30. tegevusaastat Eestis
Maailm muutub ja muutume meiegi. Oleme organisatsioonina pidevas arengus, et oma igapäevatööga muuta maailma paremaks paigaks lastele, kes seda kõige rohkem vajavad. Soovime, et kõik lapsed kasvaksid üles armastavas ja turvalises kodus, kus nad saavad avada oma täieliku potentsiaali. Töötame selle nimel, et laste ja noorte tulevik oleks võimalusterohke ja nende endi kujundatud.
SOS Lasteküla on enamat kui lihtsalt organisatsioon – see on kogukond, kus iga liige, nii perevanemad, sotsiaaltöötajad kui ka toetajad, annavad midagi hindamatut – aega ja pühendumust. Laps vajab kasvamiseks soojust, mõistmist, andestamist, hoolimist ja armastust. Meie inimeste olemusest, väärtushinnangutest, arusaamadest ja valikutest sõltub otseselt laste heaolu ja tulevik. See panus on hindamatu. Südamesoojus mõjutab iga lapse hinge.
Jäädvustame oma lugu: meie inimeste lood
Tähistame kolme aastakümne pikkust teekonda, meenutades lugusid ja hetki, mis on kujundanud meie identiteeti ja mõjutanud paljude elusid. Meie lugu on meie inimeste lugu – nii suurte kui väikeste. Igaühe panus on oluline ja iga lugu on väärtuslik, aidates luua tervikpilti sellest, kes me oleme ja mida me väärtustame.
See on meie võimalus kirjutada oma peatükk SOS Lasteküla ajalooraamatusse.
Maie Lembavere:
Kui laps ütleb, et raskel hetkel ta teab,
kust mind leida.
Kristel Berens:
Tunnen, et minu tööl on väärtus
Perevanem Helen:
Minu töö tähenduseks on pakkuda kodusoojust ja armastust
Meie kõigi sünnipäevasoovid SOS Lastekülale
Kui suudan muuta kasvõi ühe inimese ellusuhtumist, siis pole minu töö maha visatud aeg.
Peretugevdustöös on oluline mõistmine ja kohalolek. Ainult nii saab aidata inimesi parema tuleviku poole.
Meie töö tähendus ongi näidata, et on siiski inimesi, kes päriselt hoolivad ja kõrval on; et kõigele on lahendus, pole pimedusega lõppevaid tunneleid.
Minu töö peamiseks tähenduseks ongi olla lastele lihtsalt olemas.
Kujutleme Eesti sotsiaalvaldkonda 10 aasta pärast
See tähendab, et usun väga peretugevdusteenusesse.
Need lapsed aga, kelle vanemad siiski ei jaksa eluraskustega toime tulla, saavad turvaliselt üles kasvada isa ja emaga ning vanavanematega asendusperes ja võetakse avasüli
kogukonda vastu.
Tahan, et 10 aasta pärast saab iga ametnik täpselt aru, mida ja miks ta teeb. Soovin näha, et lapsed, kellel on kodus kasvada võimatu või raske, leiavad kiiremini tee toetavasse turvasadamasse. Ametnikud on empaatilised, analüüsivõimelised ning iga inimene on väärtuslik.
Et kõik inimesed saaksid just sellist abi, nagu konkreetselt neile vaja on.
Et lapsed saaksid kõik oma kodudes kasvada ja tunda tõelist perearmastust.
Meie teekond läbi kolmekümne aasta
