Kriisihoolduspere pakub ajutiselt perekonnast eraldatud või kriisiolukorda sattunud lapsele turvalise võimaluse viibida perekeskkonnas, kuni selgub lapse edasine saatus.

Kriisihooldusperes võib laps elada kuni 90 päeva, vajadusel kohtuotsuse selgumiseni. Pere peab tagama lapse vastuvõtmise kahe tunni jooksul. Nii jõuab laps otse perekonda ega pea vahepeal viibima turvakodus.

Lapse peres viibimise ajal tagab kriisihoolduspere tema põhivajaduste rahuldamise, emotsionaalse toetuse, hariduse jätkamise jms.

Igal perest eraldatud lapsel on oma kurb lugu ja kaotuse kogemus. Laps vajab oma elus toimunuga kohanemiseks aega ja armastavat toetust. Seetõttu vajavad kriisihooldusperesse jõudnud lapsed rohkem hoolt ja tähelepanu.

Missugused on tingimused kriisihoolduspereks saamisel?

Sarnaselt teistele hooldusperedele peab ka kriisihoolduspere ja erihoolduspere läbima vajalikud hindamised ja koolitused.

Peredega sõlmitakse leping ning neile pakutakse nii emotsionaalset kui ka rahalist tuge. Kriisihooldusperedele makstakse valmisoleku perioodil tasu 27,33 € päevas (bruto) ning lapse peres oleku perioodil tasu 40 € päevas (bruto). Lisainfot leiad Sotsiaalkindlustusameti lehelt.

SOS Lasteküla aitab kriisihooldusperel lahendada mistahes lapsega seonduvaid muresid. Pakume perele toeks nii psühholoogilist nõustamist, koolitusi, aga ka peretoetaja, kes aitab ja toetab perekonda iganädalaselt.

Kriisihooldusperena võid kindel olla, et sul on olemas usaldusväärne tugi.

Siin on mõned huvitavad faktid:

• Aastatel 2022 – 2023 viibis kriisihooldusperedes kokku 20 last;
• Kõige kauem oli laps peres 250 päeva;
• Kõige vähem oli laps peres 1 päeva;
• Kõige noorem laps oli 6 päeva vanune;
• 6 last on olnud alla aasta vanused.
• SOS Lasteküla Eesti Ühing on esimene MTÜ Eestis, kes hakkas toetama kriisi-ja erihooldusperesid 2020. aastal.

Kas sooviksid saada paremat ettekujutust kriisihoolduspere elust?

• Ühe kriisihoolduspere lugu saad vaadata sellest videoloost.

Erihooldusperre paigutatud laps võib peres elada nii kaua, kui see on lapsele vajalik. Perelt eeldatakse, et vähemalt üks vanem on kodune või töötab kodus, kuna lapse eest hoolitsemine nõuab tavapärasest rohkem aega ja tähelepanu. Erihoolduspere on mõeldud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge.

Erihooldusperes kasvavad lapsed jätkavad oma haridusteed, käivad koolis ja lasteaias.

Igal perest eraldatud lapsel on oma kurb lugu ja kaotuse kogemus. Laps vajab oma elus toimunuga kohanemiseks aega ja armastavat toetust. Seetõttu vajavad ka erihooldusperesse jõudnud lapsed rohkem hoolt ja tähelepanu.

Missugused on tingimused erihoolduspereks saamiseks?

Erihooldusperel on vajalik varasem laste kasvatamise või lastega töötamise kogemus. Sarnaselt teistele hooldusperedele peab ka kriisihoolduspere ja erihoolduspere läbima vajalikud hindamised ja koolitused.

Peredega sõlmitakse leping ning neile pakutakse nii emotsionaalset kui ka rahalist tuge. Erihoolduspere tasu on 50 eurot päevas, 1500 eurot kuus (bruto).  Lisaks tasub kohalik omavalitsus lapse isiklikeks kuludeks vähemalt 8 eurot päevas. Lisainfot leiad Sotsiaalkindlustusameti lehelt.

SOS Lasteküla aitab erihooldusperel lahendada mistahes lapsega seonduvaid muresid. Pakume perele toeks nii psühholoogilist nõustamist, koolitusi, aga ka peretoetaja, kes aitab ja toetab perekonda iganädalaselt.

Erihooldusperena võid kindel olla, et sul on olemas usaldusväärne tugi.

Siin on mõned olulised faktid:

• Hetkel ei ole Eestis mitte ühtegi vaba erihooldusperet, aga vajadus on väga suur, sest abivajavaid lapsi on palju.
• SOS Lasteküla toetabki täna 3 ainukest erihooldusperet Eestis.

Missugused lapsed kasvavad erihooldusperes?

Üldistatult on tegemist niisuguse lapsega, kes on üle elanud traumeeriva sündmuse. Tulemuseks võib olla väljakujunenud liigne impulsiivsus ja/või muud tõsised käitumishäired (enese või teiste vigastamine, agressiivsus jm), mis oluliselt raskendavad lapse igapäevast toimetulekut ning ta vajab püsivat ja järjepidevat täiskasvanutepoolset individuaalset tähelepanu ja hooldust.

Erihooldusperre paigutatavate laste osas on kohaliku omavalitsuse lapse heaolu spetsialist on lasknud hinnata lapse vaimset tervist, kus võimalusel kajastub soovitus, kas lapsel on vajadust spetsiifilisema ja individuaalse hoolduse järele.

Kas sooviksid saada paremat ettekujutust hooldusperede elust?

• Hooldusperede eluga saad lähemalt tutvuda selle videoloo kaudu. Erihooldusperest tuleb juttu alates video 13. minutist.

Perevanema isiklikus kodus SOS laste kasvatamise plussideks on see, et tagatud on täielik privaatsus, iseseisvus ning otsustusvabadus. Vajadusel abistab peret SOS tugivõrgustik, pakkudes abi probleemide lahendamisel ning perevanemate koolitamisel.

Perevanemate isiklikus kodus elamine tähendab seda, et SOS ema ja/või isa on vanemliku hooleta lapse(d) võtnud kasvama oma koju, mis võib asuda ükskõik millises Eestimaa paigas. Vajadusel aitab SOS Lasteküla muuta pere elamise tingimustele vastavaks ning teha remonti või lihtsamaid ümberehitusi.

SOS lapsed käivad samas lasteaias või koolis, kus pere bioloogilised lapsed ning elatakse täiesti tavalist pereelu.

Perevanem, kes kasvatab lapsi oma kodus, on SOS Lasteküla organisatsiooni täieõiguslik liige, kes osaleb koolitustel ning erinevatel ühisüritustel nagu kõik need perevanemad, kes elavad lastekülas.

Tavaliselt on peres kuni 4 last. Igal perel on ka oma sotsiaaltöötaja.

Perevanem saab oma töö eest tasu ja pere kulude katmiseks on ette nähtud eelarve.

Julgustuse saamiseks loe perede kogemustest, kes juba kasvatavad lapsi oma kodus:

• Jaanika: “Lapsi tuleb meie peresse veel!”
• Irina: “Kui ema armastus väsib.”
• Pille: “Mul on olnud väga eriline elu.” 
• Tiina: “Kui armastust ja hoolimist jagub ka teise ema lastele.” 
• Karin: “Kui väikesed Nukitsamehed leiavad armastava kodu.”

Lahendus on olemas ka siis, kui sinu südamesoovi täitmine jääb selle taha, et su kodus ei ole lapse või hoopis mitme lapse jaoks piisavalt ruumi.

SOS Lasteküla Eesti Ühing saab perele kasutusse anda enda kinnisvara. Meil on  peremajad, korterid ja ridaelamuboksid erinevates kohtades üle Eesti.

Perevanem on SOS Lasteküla organisatsiooni täieõiguslik liige, kes osaleb koolitustel ning erinevatel ühisüritustel nagu kõik teisedki meie perevanemad.

Tavaliselt on peres kuni 4 last. Igal perel on ka oma sotsiaaltöötaja.

Perevanem saab töö eest tasu ja pere kulude katmiseks on ette nähtud eelarve.

Kas soovid perevanema elu ja tööga lähemalt tutvuda?

• Prillitoosi saade käis külas meie perevanemal Mare Kanguril, kes kasvatab lapsi SOS pinnal. Seda saad vaadata sellest videost. Mare lugu algab video 35:20 minutist.

1. Kas mul võivad olla enda lapsed?
   Jah, sul võivad olla ka enda lapsed, kes elavad perega koos. Ettevalmistuse käigus räägime täpsemalt, millisel juhul see võimalik ei ole.
2. Kui mul pole enda lapsi, kas ma siis ka sobin?
   Jah, ikka. Paljudel meie perevanematel ei ole enda bioloogilisi lapsi, aga saavad väga hästi hakkama. Me aitame ja toetame sind koolituste ja nõustamise kaudu.
3. Mul on töö ja ma ei taha sellest loobuda. Kas saan ühildada nii, et olen laste jaoks olemas ja teen oma tööd edasi?
   Jah, enamus meie kriisi- ja erihoolduspere vanematest käivad tööl. See ei ole takistus, kui saame ajagraafikud klappima.
4. Mul puudub varasem kokkupuude lastekaitse ja üldse sotsiaalsüsteemiga. Ma ei tea, kelle poole abivajaduse korral pöörduda.
   Iga pere saab endale peretoetaja või sotsiaaltöötaja. Meie spetsialistid on saanud vastava ettevalmistuse ja nemad ongi abiks suhtlemisel ja asjaajamisel.
5. Kas „pere“ tähendab, et mul peab olema abikaasa/elukaaslane, et sobida?
   Meile sobivad nii pered, kellel on abikaasa või elukaaslane, kui ka siis, kui ollakse üksi.
6. Kas üksiku inimesena või üksikvanemana oleksin sobilik?
   Jah, ikka.
7. Kas pereks hakkamisel on vanusepiiranguid? Kas olen/oleme liiga  noored või liiga vanad?
   Asendushoolduses töötav inimene peab olema vähemalt 25-aastane.
8. Kas tegemist on heategevusega või saab selle eest ka tasu? Kui suurt?
   Kõikidel juhtudel, kui sa töötad laste heaks, saad sa tasu. Erinevus on vaid selles, missugust tüüpi perega on tegemist.

Kui sul on tekkinud täiendavaid küsimusi, millele sa siit vastust ei leidnud, kirjuta julgesti pered@sos-lastekyla.ee