MAIE LEMBAVERE, perede tugitöötaja Lõuna-Eestis
SOS Lasteküla peretugevdusteenus on mõeldud lastega peredele, kes seisavad silmitsi mistahes keeruliste olukordadega. Perede tugitöötaja aitab perel probleemidest üle saada ja edaspidi edukalt ise toime tulla. Peretugevdusteenus on ennetustöö, mis aitab vältida laste eraldamist peredest, et lapsed saaksid oma sünniperes suureks sirguda.
Eelmisel õppeaastal tekkis mul peretugevdustöös üks tõeliselt “uuenduslik” peremudel, mis lõpuks omajagu nalja ja naeru, aga ka mõistmist ja südamesoojust kaasa tõi.
Lugu sai alguse sellest, et minu erinevatest teenusel osalevatest peredest oli õpilaskodusse elama asunud korraga tervelt seitse last. Nad õppisid kahes erinevas koolis, aga elasid samas õpilaskodus.
Vanemate nõusolekul külastasin õhtuti nende perede lapsi õpilaskodus. Mõnikord palusid vanemad ise, et läheksin nende lapsega rääkima või ühineksime seal aruteludeks.
Võin öelda, et sealses asutuses töötavad suure südamega inimesed, kes lapsi armastavad ja igati toetavad ning mõista püüavad. Muresid tuli ka ette, aga siis arutasime ühiselt koos vanematega, kuidas neid lahendada.
Lapsed ootavad kohtumisi ja ühiseid tegevusi
Alati, kui uksest sisse astusin, sain palju rõõmsaid tervitusi, laste joonistatud kaarte ja muidugi ka kallistusi. Ise naersin, et olin nagu jõulupuu, armsate ehetega kaetud. Õpilaskodu personal kutsus mind naljatledes “kõikide laste emaks”.
Ühe poisi üllatus oli suur, kui kellelgi ema külla tuli. Tema sai aru nõnda, et on sattunud koos elama ühe suure pere lastega. Muidugi ei saa sel juhul lastel vahet teha ja nii said ka ülejäänud lapsed soovi korral pisut minu tähelepanu. Mõnikord mängisime ühiselt sõnamänge, lauamänge või kaarte, joonistasime, meisterdasime, käisime õues jalutamas, poes või noortekeskuses. Kuna meie töös on oluline konfidentsiaalsus, siis mina ei rääkinud, mis asjus kellegagi seal kohtun, aga lapsed omavahel ikka arutasid ja ootasid pikisilmi neid ühiseid kohtumisi-tegemisi.
Koostöö õpetab lastele eluks vajalikke oskusi ja kasvatab enesekindlust
Kevadel osalesin vahval kasvatajate korraldatud grilliõhtul, kus poisid ise uhkusega oma grillmeistri oskuseid lihvisid ja kenasti toime tulid. Koos õpilaskodu juhatajaga korraldasime ühise reisi Pärnusse batuudikeskusesse. Kool andis kasutamiseks bussi ja kohalik omavalitsus pani õla alla piletitega. Viimase hetke otsusega tuli hoopis minul bussirooli istuda ja sai sellest alles üks tore seiklus.
Kolmas kevadine üritus oli väljasõit Lätti Lode järve äärde, kus kaunis ümbruses väikese pikniku maha pidasime. Suve hakul sain olla teatrikülaline ühe asula laste esitatud etendusel. Olen saanud kiitust ja innustust jagada veel noorsportlastele, tulevastele kunstnikele, lauljatele, pillimängijatele, puutöömeistritele, arvutispetsialistidele, tantsijatele jne.
Lapsed juba küsivad, millal me jälle kuhugi koos läheme. Oleme lastekaitsetöötajatega sel teemal ka juba plaani pidanud.
“Igaüks meist võib olla see täiskasvanu, kes lapse annet märkab ja tunnustab.“
Õppida on põnev
Sel sügisel asusime koos minu perede koolis õppivate lastega ühiselt kooliteele. Tahan olla elav eeskuju, näitamaks, et õppida on huvitav igas vanuses. Tegin ettepaneku väikeseks võistluseks ja peagi hakkame tulemusi kõrvutama. Võistlushimu sünnitab mõnigi kord edukaid tulemusi. Juhul, kui tulemused pole kõige paremad, siis püüame üksteist innustada ja läheneda mõistmise, mitte kriitikaga.
Sotsiaaltöö on koostöö
Üldse saan öelda enda piirkonna kohta vaid häid sõnu. Kui võetakse omaks, siis inimesed on nii abivalmis, et saan vaid alati südamest tänulik olla. Piisab vaid mainida, millist abi vajan ja asjad hakkavad liikuma soovitud suunas.
Suured asjad siin maailmas saavad alati alguse väikestest. Sotsiaaltööd ei saa keegi teha üksinda – see on meeskonnatöö, võrgustiku- ja kogukonnatöö.
Minu usk headuse jõusse on siin taassündinud.
Usk, lootus ja armastus aitavad alati – see on deviis, millesse uskudes lootust ja armastust jagan.
Igaüks meist võib olla see üks, vahest lausa ainus täiskasvanu, kes lapse annet märkab ja tunnustab. See märkamine annab lapsele kerguse ja tiivad, et edasi liikuda kõrgemal lennul.
Suured asjad siin maailmas saavad alati alguse väikestest. Sotsiaaltööd ei saa keegi teha üksinda – see on meeskonnatöö, võrgustiku- ja kogukonnatöö.
Minu usk headuse jõusse on siin taassündinud.
Usk, lootus ja armastus aitavad alati – see on deviis, millesse uskudes lootust ja armastust jagan.
Igaüks meist võib olla see üks, vahest lausa ainus täiskasvanu, kes lapse annet märkab ja tunnustab. See märkamine annab kerguse ja tiivad, et edasi liikuda kõrgemal lennul.