Laste stress kooli lõpetamise perioodil võib olla märkimisväärne ja selle leevendamiseks on oluline pakkuda neile toetavat keskkonda, praktilist tuge ning julgustada tervislike eluviiside säilitamist.
Laste stress kooli lõpetamise perioodil on murettekitav nähtus, mis vajab tähelepanu ja mõistmist. Kooli lõpetamine on oluline verstapost laste elus, kuid see võib kaasa tuua suurt emotsionaalset pinget. Üleminek põhikoolist keskkooli või gümnaasiumisse, eksamiteks valmistumine ja tulevikuotsuste langetamine võivad tekitada ärevust, rahutust ja isegi hirmu tuleviku ees.
Kooli lõpetav laps 1: “Kooli lõpetamine ja eksamite periood oli täiesti stressirohke ja pingeline. Tundsin, et oli väga palju õppimist, mis tekitas ka hirmu, millised on tulemused. Lisaks tekitas tohutult pinget, mis saab edasi? Millist eriala õppima lähen ja kuhu kooli? Eriti lisab pinget asjaolu, et see teadmatuse aeg on pikk. Kas ma saan kuhugi kooli sisse?”
Põhikoolilõpetaja Laps 2: “Tahan, et see aeg juba läbi saaks! Palju pinget lisavad juurde õpetajad ise, kui nad ähvardavad ja survestavad meid igapäevaselt, et eksamid on rasked ja peame neid tõsiselt võtma, meie tulevik sõltub sellest.”
Lapsepõlve lõppemisega kaasnev stress võib ilmneda erineval viisil – näiteks unehäiretena, söögiisu muutustena või kontsentratsiooni probleemidena. Oluline on mõista, et igal lapsel on individuaalsed stressireaktsioonid ning nende toetamine ja mõistmine on ülioluline. Vanemad, õpetajad ja teised hooldajad saavad aidata lastel sel perioodil toime tulla, luues turvalise ja toetava keskkonna ning pakkudes neile tuge ja julgustust nende edasiliikumiseks.
Kahe koolilõpetaja perevanem: “Meil kodus lapsed on väsinud ja tahavad magada palju. Nad väga ei räägi, mida tunnevad, aga näen, et vahepeal nad ei suuda kohe magama jääda või on vastupidi – lähevad varakult magama, ärkavad keset ööd ja ei suuda uuesti magama jääda.”
Laps 2: “Mina ise olen suutnud jääda rahulikuks, mul on väga tore pereema, kes mind väga toetab. Proovin ka ise olla rahulik, aga tegelikult, kõik, mis koolis ja lõpetamisega seotud on, tekitab minus stressi.”
Seda kõike kinnitab ka meie SOVA chat, kus endiselt on laste suurtemateks probleemideks just vaimse tervise probleemid. Näiteks depressioon, stress ja üksilduse tunne. Kui sa tõesti ei tea mida teha sellel raskel perioodil, siis külasta sova.ee chatti ning suure tõenäosusega leiavad meie spetsialistid lahenduse.
Laste stressi kooli lõpetamise perioodil saab leevendada ja olukorda parandada mitmete lähenemisviiside abil. Esiteks on oluline luua lapsele toetav ja mõistev keskkond, kus ta saab väljendada oma emotsioone ja muresid. Avatud suhtlus vanemate, õpetajate ja teiste täiskasvanutega võib aidata lapsel tunda end kuulduna ja toetatuna.
Perevanem Maire: “Kooli lõpetav laps vajab palju tähelepanu ja toetust. Tegin selgitustööd ka teistele pere liikmetele, et eksamiteks valmistuv laps vajab rohkem rahu ja vaikust. Kodus peab olema mõistev ja positiivne suhtumine antud olukorras, et stressirohkes perioodis lapsel oleks aega maha rahuneda. Pereema saab lapsele olla toeks igas olukorras, olla tema kõrval, uskuda temasse ning süstida positiivsust.”
Lisaks sellele on oluline pakkuda lastele praktilist tuge ja struktuuri. Eksamiteks valmistumisel võib olla abiks ajaplaani koostamine ja õppimisele keskendumise tehnikate õpetamine. Samuti on oluline pakkuda tuge tulevikuotsuste langetamisel, olgu selleks valikud seoses edasiste õpingutega või karjääriplaanidega.
Perevanem: “Lapsevanem saab teha lapsele selgitustööd iseseisvasse ellu minemisest. Kodu jääb ikka koduks, mina jään ikka emaks. Kodu on koht, kuhu saab ikka alati tulla. Ma saan tal aidata üürikortereid valida ja vaatamas käia, abistada motivatsioonikirjade kirjutamisel. Kõige tähtsam on olla alati olemas, kui laps seda vajab.”
Lõpuks, kuid mitte vähem olulisena, tuleks rõhutada tervisliku eluviisi olulisust. Regulaarne füüsiline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine ja piisav uni aitavad vähendada stressi ning toetavad lapse füüsilist ja vaimset heaolu. Oluline on leida tasakaal õppimise ja lõõgastumise vahel ning julgustada lapsi tegelema hobidega ja võtma aega enda jaoks.
Laps 1: “Selleks, et natukenegi stressi leevendada, võtsin õppimisest puhkust ja läksin välja jalutama või jalgrattaga sõitma. Väga rahustav ja mõtteid mujale viiv on minu jaoks puslede kokkupanek. Panin kokku 1000 ja 1500 jupilisi puslesid. Väga palju abi oli pereemaga rääkimisest, julgustusest ja toetusest. Hakkasin jälgima oma unegraafikut, et saaksin välja puhata.”
Lapsepõlve stress kooli lõpetamise perioodil võib pikemas perspektiivis mõjutada lapse tulevikku mitmel viisil. Pikaajaline stress võib mõjutada lapse vaimset tervist, põhjustades ärevushäireid, depressiooni või enesehinnangu probleeme. Samuti võib see mõjutada lapse õppimisvõimet ja akadeemilist edukust.
SOS Lasteküla perevanem: “Koduelu ei olnud enam nii rahulik kui varem oli. Tekkisid sagedasemad tülid laste omavahelistes suhetes. See laps, kes valmistus eksamiteks, oli iga asja suhtes palju närvilisem ja nägi palju negatiivset enda ümber. Esines teistele halvasti ütlemisi, karjumisi ning kamandamisi.”
Lisaks sellele võib koolilõpetamisega seotud stress kujundada lapse suhtumist tulevikku ja elusündmustesse. Kui laps ei õpi stressiga toime tulema või ei saa piisavat tuge, võib ta hakata vältima uusi väljakutseid ja võimalusi, karta ebaõnnestumist ning kaotada usku enda võimetesse. See võib takistada tema isiklikku ja kutsealast arengut ning piirata tema võimalusi tulevikus.
Seega on oluline lapsepõlve stressile tähelepanu pöörata ja seda leevendada, et toetada lapse tervist, õppimisvõimet ning tulevikus edukaks ja rahuldustpakkuvaks eluks vajalikke oskusi ja suhtumist.
Hoiame lapsi, olgu siis need meie endi omad või kellegi teise. Nad on meie tulevik!