Laste sildistamine on oluline probleem, sest see võib kahjustada laste enesehinnangut ja heaolu. Olgu sildistamine seotud päritolu, perekonnaseisu või koolikeskkonnaga, on see probleem, mida tuleb tõsiselt võtta ja selle vastu võidelda.
Laste stigmatiseerimine on olnud murettekitav probleem mitmetes valdkondades. Üks levinud sildistamise vorm on seotud laste päritolu ja perekonnaseisuga. Näiteks võib lapsi, kes kasvavad ilma bioloogiliste vanemateta või asenduskodus, märgistada negatiivsete siltidega, mis võib tekitada neis tundeid nagu häbi või väärtusetust.
SOS Lasteküla lapse õiguste nõunik Julia Kovalenko-Djagileva ütles: “Lastele öeldakse, et mida ma sulle ikka räägin, sa ei saa ju aru, sest oled lastekodust või lastekülast. Laps võib olla tubli ja käituda hästi, kuid ikka vaadatakse ja öeldakse halvasti.”
Lisaks võib laste kategoriseerimine toimuda koolikeskkonnas, kus lapsed võidakse määratleda nende akadeemiliste võimete, välimuse, sotsiaalse staatuse või huvide põhjal. Selline sildistamine võib viia kiusamise, enesehinnangu languse ja õppimisprobleemideni.
SOS Lasteküla Raplamaa programmijuht Brita Kiik ütles: “Sildistamine võib hõlmata negatiivsete omaduste, märkuste või hinnangute kinnitamist lapsele, mis võib mõjutada tema identiteeti ja eneseusaldust. Lapse kategoriseerimine võib olla kahjulik, kuna see võib piirata lapse võimalusi ja tekitada pikaajalisi tagajärgi tema arengule.”
Eesti ühiskonnas on tehtud jõupingutusi laste sildistamise vastu võitlemiseks. Haridusasutused ja lapsehooldusasutused on püüdnud luua toetavat ja kaasavat keskkonda, kus iga laps tunneb end aktsepteerituna ja väärtustatuna. Samuti on rakendatud teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, koolitusi ja juhendmaterjale õpetajatele, lapsevanematele ja teistele lastega töötavatele spetsialistidele.
“Täpset ülevaadet sildistamisest Eestis meil hetkel pole, kuna seda pole uuritud. Siiski olen kuulnud, et kõik lapsed, kes meie teenusel on, on ühel või teisel viisil sildistamisega kokku puutunud,” sõnas Julia.
“Kui me täna oma lastele üha rohkem räägime ja selgitame, et sellisel viisil ei tohi keegi rääkida, siis annab see neile kindlustunde reageerida ja teavitada, kui neid sellisel viisil koheldakse. Me peame kasvatama uut põlvkonda. Lapse sildistamise asemel on oluline pöörata tähelepanu lapse individuaalsetele vajadustele ning toetada teda positiivse suhtumisega, aidates tal arendada oma potentsiaali, tugevusi ja nõrkusi,” arvab Brita.
Laste sildistamise vastu võitlemiseks on oluline edendada empaatiat, sallivust ja teadlikkust laste mitmekesisusest ning julgustada positiivset suhtumist erinevustesse. Oluline on luua turvaline ja toetav keskkond, kus lapsed saavad olla oma autentsed ja ainulaadsed iseendid.
“Ühiskond liigub suunas, kus üha rohkem aktsepteeritakse erinevate laste olemasolu. On oluline pöörata rohkem tähelepanu ja harida kõiki lapsi, et mõista, et mitte kõigil ei ole ideaalset perekonda või minevikku – see ei tee lastest halbu inimesi. On oluline selgitada lastele, miks mõned lapsed elavad asenduskodudes. Samuti tuleb rõhutada, et see pole laste süü, et nad elavad asenduskodudes,” selgitas Julia lõpetuseks.
Kokkuvõttes on laste stigmatiseerimine Eestis oluline probleem, mille vastu võitlemiseks tuleb jätkuvalt teha jõupingutusi. Laste heaolu ja enesehinnangu toetamine ning teadlikkuse suurendamine laste mitmekesisusest on olulised sammud selle probleemi lahendamisel. Aitame lapsi üheskoos!