Sel suvel avalikustati Sotsiaalministeeriumi tellitud uuring, et aru saada, kui hästi tulevad iseseisva eluga toime asendushooldusel elanud noored.
SOS Lasteküla laste õiguste nõunik Julia Kovalenko on mitme aasta jooksul küsitlenud lastekülas elavaid noori, kes on just elluastumise lävel või juba iseseisva eluga alustanud.
Kõrvutades Sotsiaalministeeriumi värsket uuringut ning lastekülas elavate noorte kogemusi, saame üldistades välja tuua, et nii mõnedki noored vajaksid iseseisvumisel senisest palju suuremat tuge. Kui valmis on üldse 18aastane noor iseseisva eluga alustamiseks?
Asendushooldusel kasvanud noore elluastumine erineb tavaperes kasvanud noore iseseisvumisest väga mitmes mõttes. Seda tuleks kindlasti arvesse võtta, kui asuda muutma järelhooldusteenust, mida ministeeriumi värskes uuringus uuriti.
Mis valmistab meie noortele iseseisvas elus kõige rohkem raskusi*
1) Noore vaimne tervis on nõrk
Asendushooldusel elavate noorte puhul üks olulisemaid ja kõige keerulisemini hallatavaid põhjusi. Lapse- ja noorukieas läbi elatud traumad vajavad tähelepanu ja tegelemist kogu noore edasiseelu.
2) Noore enesehinnang on väga madal
Raske on öelda “ei” olukordades, kus seda tuleks teha. Noor on liigselt mõjutatav teiste poolt, tema sotsiaalsed oskused on nõrgad. Näiteks ütles üks noor, et ta ei tea, mida tuleks teha, kui ta jääb tööle hiljaks, sest tal on nii häbi. Pigem jätab ta üldse tööle minemata, et vältida ebameeldivat olukorda.
3) Suhtlemine võõraste inimestega on väga keeruline
Noor soovib suhelda inimestega, keda ta juba teab, kuid iseseisvat elu elades tuleb paratamatult iga päev suhelda ka inimestega, keda ei tunne. Suurt hirmu põhjustavad olukorrad, kus ise tuleb suhtlemist alustada.
4) Noor on valinud õppimiseks vale eriala
Sageli on vale valiku põhjuseks olukord, et see oli tol hetkel ainuke eriala, kuhu üldse sai kandideerida. Näiteks hilines noor dokumentide esitamisega erialale, kuhu tegelikult soovis või tegi sisseastumiskatsed sõbra soovitusel. Tegelikult soovis noor mujale õppima asuda, kuid oli liigselt mõjutatav, sest lähedasele inimesele ei taheta pettumust valmistada.
5) Töökoha leidmine ning tööl püsimine
Noored ei tule toime sellega, et neid kiputakse pidevalt õpetama. Vahel ei suuda tööandja leppida noorte eripäradega. Näiteks vallandati noor seetõttu, et ta tegi oma tööd aeglaselt.
Paljud asendushooldusel noored saavad hästi hakkama
Loomulikult on asendushooldusel palju ka selliseid noori, kes saavad iseseisva eluga väga hästi hakkama, kellel on mõistev ja toetav turvavõrgustik. Reeglina on nende noorte enesehinnang kõrgem, eraelu stabiilsem ning probleeme pole ka sotsiaalsete oskuste ja iseseisva elu toimingutega, nad ei karda võõrastega suhelda ning neil on olemas kindlustunne tuleviku suhtes: neile meeldib eriala, mida nad õpivad ning nad usaldavad end ümbritsevaid inimesi. Stabiilne täiskasvanu (lastekülas perevanem), kes võtab last just selline nagu ta on, toetab ja suudab aru saada tema emotsioonidest ning tunnetest on lapse jaoks väga oluline.
Kui valmis on 18aastane noor iseseisvaks eluks
Uuringute järgi lahkuvad Eestis (nagu ka mujal Euroopas) noored oma sünnikodust ning astuvad iseseisvasse ellu enamasti 26aastaselt.
Asendushooldusel elavate noorte jaoks on ka sel juhul, kui noor õpib, viimaseks kodunt väljakolimise vanusepiiriks 24 eluaastat. Need noored, kes erinevate põhjuste tõttu edasi õppida ei suuda ning vajavad seega enim lähedaste toetust, peavad kodunt välja kolima aga juba 18aastaselt.
Asendushooldusel elavad noored on vaimselt nõrgemas seisus kui tavaperedes elavad lapsed, sest peavad lisaks igapäevastele olmemuredele tegelema ka teraapiate ja vaimse tervise kontrolli all hoidmisega.
Kui tavaperes võib laps igal ajal vanematekoju tagasi kolida, siis asendushooldusel kasvanud lapsel see enamasti võimalik ei ole – peres, kus tema kunagi kasvas, on juba uued lapsed.
Väga oluline on ka emotsionaalse toetuse olemasolu ja kättesaadavus, mille noor saab peres elades ja hiljemgi tavaliselt oma vanematelt.
Mis on järelhooldusteenus ja kellele mõeldud
Järelhooldusteenus loodi 2018. aastal nende noorte iseseisva elu alustamise toetuseks, kes ei saa elada koos oma bioloogiliste vanematega, sest vanemad ei ole võimelised nende eest hoolitsema.
Igal aastal lõpetab kümmekond noort kooli, koos sellega lõpeb ka nende asendushooldusteenus (elamine peres) ning nad peavad liikuma iseseisvasse ellu/järelhooldusteenusele.
Kahjuks juhtub tihti aga nii, et just sel hetkel, kui kõik on noore jaoks nii uus ja vabadust järsku nii palju, jäävad noored ilma usaldusväärsete lähedaste toetusest. Miks see nii on?
2018. aastani oli asendushooldusel elavatel noortel, kes samal ajal õppisid ülikoolis või kutseõppeasutuses võimalus õpingute lõpetamiseni jääda elama oma pere juurde. Kogu selle aja toetasid neid perevanemad või kasvatajad, kellega neil olid tekkinud usaldusväärsed suhted. Pärast kooli lõpetamist otsisid nad sobiva töö ning kolisid kodunt välja. Õpingute ajal peres elamise kulud kattis kohalik omavalitsus.
Kahjuks aga ei olnud sellist võimalust perekonnas hooldamisel olevatel noortel, kellede jaoks peres elamise aeg lõppeski noore 18aastaseks saamisega.
Samuti pidid koheselt iseseisva eluga alustama ja oma armsaks saanud kodunt välja kolima need noored, kes 18aastaseks saades edasi õppima ei läinud.
Uued reeglid asendushooldusel elavate noorte jaoks
Uue reegli järgi saavad asendushooldusel noored jääda oma perre elama 18aastaseks saamiseni. Õppimise puhul 19aastaseks saamiseni. Edasi ootab neid noori, kes õpivad, järgmine etapp ehk järelhoolduse teenus, mis kestab nii kaua kuni noor õpib, aga mitte kauem kui 25aastaseks saamiseni.
Uue teenuse eesmärk on, et õppivat noort toetatakse edasi, ta saab järk-järgult juurde rohkem iseseisvust ja oskusi iseenda eest vastutamisel. Toeks on talle tugiisik, kelle noor saab ise välja valida oma lähedaste inimeste suhtlusringist. Seda aga vaid juhul, kui kohalik omavalitsus selle inimesega nõus on. Kui kohalik omavalitsus noore välja pakutud isikut ei toeta, määrab ta noorele ise tugiisiku. Viimase variandi puhul on võimalik, et tugiisik ja noor pole omavahel tuttavad ja peavad hakkama üksteist alles tundma õppima.
Samuti toetatakse järelhooldusteenusel noort elamispinna või elamiskulude katmisega.
Mis saab noortest, kes täisealiseks saades edasi ei õpi ja miks nad ei õpi
Tavaliselt on nendeks sügavalt traumeeritud noored, kes ei suuda enda ja oma minevikuga leppida ning kes ei ole leidnud inimest, keda usaldada või kes lihtsalt ei oska seda enam teha. Seadus annab kohalikule omavalitsusele võimaluse sellise noore eest ise otsustada. Raha noore toetamiseks peaks tulema omavalitsuse eelarvest.
Kui paljud noored sellist kohaliku omavalitsuse poolt pakutud individuaalset abi saavad ja kui rahul nad selle teenusega on, püüdiski välja selgitada Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuring.
Meie omalt poolt saame jagada SOS Lastekülas elanud noorte kogemusi kohaliku omavalitsuse poolt pakutava järelhooldusteenuse kitsaskohtadega tegelemiseks:
1) Suurimaks probleemiks on osutunud see, et kohalik omavalitsus ei luba tihti noore tugiisikuks hakata inimesel, keda noor ise soovib, vaid pakub teist inimest, kes on kohaliku omavalitsuse palgal. Noor aga ei suuda ega soovi võhivõõra inimesega oma probleemidest ning muredest rääkida ning loobus tugiisikuks saamise võimalusest.
Paljud tugiisikuta jäänud noored jätkavad suhtlemist oma endise perevanemaga, mis on muidugi väga positiivne, kuid kuna perevanemal on veel mitmeid lapsi peres ja palju muid kohustusi, siis ei ole tal võimalik olla noorele selliseks tugiisikuks nagu seda tugiisiku teenus tegelikult eeldab.
2) Sageli tekivad probleemid elamispinnaga. Näiteks kui noor oli pärit Valgast aga elas Keila lastekülas, siis iseseisva elu alustamiseks pakuti talle elukohta Valgas, kuigi noor oleks soovinud jääda elama Keilasse, oma väljakujunenud tugivõrgustiku lähedale.
Positiivne on see, et mõned kohalikud omavalitsused on nõus tagama noorele 250 eurot üüritoetuseks. Puudujääva osa peab noor ise leidma, kuid noor saab ise otsustada, kuhu ta elama soovib minna.
3) Tõsisemad mured noorte iseseisvumisel on aga seotud töö leidmise ja selle hoidmise, sotsiaalsete oskuste puudumise ning vaimse tervisega.
Paljudel noortel puudub arusaamine, mida töötamine tegelikult tähendab. Tööoskused ja kogemused on kas väga vähesed või puuduvad täielikult. Tihti ei saa noored aru ka sellest, et tööle tuleb tulla teatud kellaajaks ja ära minna samuti kindlal kellaajal või vastavalt kokkulepetele, tööl käiakse iga päev, mitte ainult siis, kui selleks tuju on, Põhjuseks enamasti eeskujude puudus. Väga tihti takistavad just puudulikud sotsiaalsed oskused ja enesekindluse vähesus noorel tööandjale helistamast ja vabandamast. Kui ta seda ei suuda, jääb ta kiiresti töötuks.
Praegune asendushoolduse süsteem kahjuks ei rõhuta, et teatud vanusest võiks noor näiteks suvel oma esimesed töökogemused saada. Inimestega suhtlemist ja enesekindlust kiiresti ju ei õpi ja seetõttu võiks probleemi lahendamisele rohkem tähelepanu pöörata juba asendushoolduse ajal.
Mind kimbutab tihti küsimus, kas olulisem on see, et noor käib koolis ja pingutab seal, et saada häid hindeid nagu paljud perevanemad temalt nõuavad, või et ta oskab inimestega suhelda, tuleb õigel ajal koju ja annab teada, kui hilineb?
Tavalises peres valiksin ma esimese variandi, kuid kui tegemist on asendushooldusel noorega, kes võib olla ei ole kunagi tundnud hoolivust ja soojust, kellel pole koolis käimise harjumust, on minu arvates palju olulisem see, et ta oskaks ja julgeks inimestega suhelda. Kui noor tunneb, et temast hoolitakse ja teda võetakse sellisena, nagu ta on, jõuab ta ühel hetkel ka kooli. Hoolivus ja huvi noore vastu on kõige olulisem ja teeb imesid ka kõige keerulisemate noorte hulgas.
Tulles tagasi algse küsimuse juurde, kas 18aastane noor on valmis iseseisvaks eluks ilma edasise emotsionaalse toetuseta, siis vastan, et mõni tõesti on. See, kelle emotsionaalsed vajadused on varakult tagatud ning keda ümbritsevad hoolivad ja väga kannatlikud inimesed. Need noored aga, kelle vastu elu ei ole olnud helge, veel pole. Eriti nende jaoks tuleb mõelda erinevatele võimalustele ja peab rohkem pingutama, et ka nemad saaksid hakkama ja näeksid oma elus rohkem valgust ja lootust.
Taustainfo Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu kohta
Uuring „Asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuvate noorte uuring“ viidi läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel Civitta Eesti AS poolt perioodil 2021 a veebruar – 2022 a veebruar.
Uuringu eesmärk oli hinnata 2018. aastal jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatuste ning Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel asendushoolduselt elluastuvate noorte toetamiseks ellu viidud tegevuste mõju.
Uuringus selgitati, kuidas toimub iseseisvaks eluks ettevalmistamine asendushoolduse ajal, milline on noorte valmisolek iseseisvasse ellu astumiseks ning millised on olulisemad tegurid, mis noorte iseseisvas elus hakkamasaamist enim mõjutavad. Lisaks analüüsiti järelhooldusteenuse sisu ja pakkumist, hinnati poliitikamuudatuste mõjul toimunud üldisi muutusi ning Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud tegevuste tagasisidet.
Uuringu sihtrühmadeks olid asendushooldusteenusel ja eestkostel viibivad ning viibinud noored, teenuseosutajad (asendus- ja perekodude töötajad, hooldus- ja eestkosteperede vanemad) ja KOVide spetsialistid.
Uuringu tulemusel valmisid soovitused riigile, kohalikele omavalitsustele ja teenuseosutajatele.
Lühikokkuvõte uuringu üle-eestilistest tulemustest on leitav SIIT.
*Siin artiklis räägime järelhooldusest SOS Lastekülas kasvavate noorte kogemuse põhjal.