Ühel kenal aprillikuu päeval arutlesid peanõiad Kadi ja Liina Juuru lastekülast saabuva volbriöö üle. Vaja ju Väikestele Nõidadele ikka seda nõiakultuuri õpetada.
Nii saidki kõik väikesed ja pisut suuremad nõiad 30. aprilli õhtul kokku. Kuid mis nõid see ilma luuata on? Tuleb korraldada luudade meisterdamise aktsioon! Ja juba vudisidki kõik endale luuda meisterdama, ikka kättesaadavatest materjalidest. Ideedest ja fantaasiast puudust ei tulnud. Kes sidus kuuseoksad suusakepi külge, kes kasutas luuvarrena plastist mänguasja. Ega see luua kokkupanek nii kerge polnudki. Õnneks oli abi lähedal ning pisikesed nõiad pöördusid suure nõia Marguse poole, kellel tuli lausa lõkke tegemine pooleli jätta, et aina pikenevas järjekorras ootavate nõidade soovid täita.
Luuad meisterdatud, tegi peanõid Liina lühikese kokkuvõtte, et mida üldse see volbriöö endast kujutab. Selgus, et volbripäev, mis on tegelikult hoopis 1. mail, on saanud nime püha Walburga järgi, kes oli katoliku kiriku traditsioonis talupoegade ja koduloomade kaitsepühak. Eesti rahvakalendri järgi on 1. mai nõidade ja tarkade päev. Volbriööd peetakse aga 30. aprillil ning just saksa folklooris sai sellest maagiline ja müstiline nõidade öö, kui nõiad pidutsesid Blocksbergi mäel. Eestisse jõudis volbriöö traditsioon alles 19. sajandil.
Ajalootarkused ammutatud, algas õhtu sportlikum osa. Jõudu katsuti luuaga lendamises, mille käigus selgitati välja kiireim luud. Samuti mängiti kuuma kartuli mängu ning silgud ritta mängu, mis ristiti kohe nõiad ritta mänguks. Loomulikult ei puudunud nõidade sportlikust programmist luuavise, mille käigus selgus kõige vastupidavam luud. Rahvahääletusel valiti ka kõige ilusam ning kõige originaalsem luud.
Mängud mängitud kogunesid suured ja väikesed nõiad lõkke ümber, kus kõik nõiahakatised said meeneks mullitaja ning suu magusaks kommidega.
Eriti maitsvaks muutus õhtu aga siis, kui peanõid Kadi vapustavalt maitsva küpsisetordi välja nõidus!
Elagu kõik Walpurgi-Juuru targad nõiad!
Loo autor: Juuru lasteküla pereabiline Liina