16 aastat on Narvas tegutsenud SOS Lasteküla peretugevdusprogramm, mille hingeks ja südameks on neli võimast ja isikupärast naist – Svetlana, Žanna, Jelena ja Julia. Nende suurim eesmärk on näidata keeruliste perede lastele, et kui ka oma vanemaid alati muuta ei õnnestu, saavad
“Olen uhke, et lapsed julgevad mulle ka valusatest kogemustest rääkida.”
Margarita on viie lapse ema ning tema peres kasvavad kaks 9aastast ning 10., 15. ja 16aastased lapsed. Margarita on uhke, et kõik tema lapsed on väga abivalmid, saavad koolis õpetajatelt kiita ning on arvutis ja telefonis surfamise asemel huvitatud oma
„Koroonakevadel õppisime väikestest kildudest pereelu kokku panema“
Kevadine ootamatu koroona-aeg karastas SOS Lasteküla peretugevdusprogrammi peresid ning sundis perede tugitöötajaid neid faktide asemel hoopis intuitsiooniga aitama. Merike ja Aire tegutsevad SOS Lasteküla Harjumaa peretugevdusprogrammis perede tugitöötajatena juba pikki aastaid. Selle aja jooksul on nende töös olnud nii suuri
Moonika: “Sel saatuslikul hetkel pean olema nende kõrval“
Kinnise asutuse juhina karastunud Moonika on pühendanud oma elu perede aitamisele, kus lapsed elavad emast-isast eraldamise ohus ning kodu kaotamise hirmus. Moonika tööle asumisele aitasid kaasa sajad suure südamega eestimaalased. 2019. aasta 4. mail koputasid 260 tudengit üle Eesti lahkete
Seistes musta augu serval
Lastel on kodus turvaline olla, nende tervis on kontrolli all ning õppeedukus normaalne. Ema ei tarvita alkoholi ning näeb koos isaga vaeva, et pere võlakoorem väheneks. Tundub täiesti tavaline pere? Kuidas võtta – aasta ja 10 kuud tagasi ähvardas seda
Merike Seppam: “Oluline on olla toeks, et inimene ei murduks.”
1. klassi tüdrukut tahetakse juba kolmandat aastat klassi kordama jätta; pikka aega töötu pereema ei julge tööd otsida, sest kardab, et ta ei kõlba mitte kuskile; ravi vajavale puudega lapsele unustavad vanemad ravimeid anda; kaheaastane laps veedab päevi elutoas auto
Maarika: “Iga pere on oma elu asjatundja. Minu kohus on näidata, kui ilus elu neil võiks olla.”
Maarika suhestub raskustesse sattunud peredega läbi iseenda elus toimunud valusate kogemuste. „Jah, ma tean, mida tähendab alavääristamine kodus, psühholoogiline vägivald, pidevalt ohvri rollis olemine ning kuhu see inimese võib viia.“ Tänasel päeval nõustab Maarika ummikusse jooksnud peresid SOS Lasteküla peretugevdusprogrammis
Mis on väärkohtlemine
Väärkohtlemine on kõik järgmised tegevused, mis on tekitatud teise lapse või täiskasvanu poolt: Füüsiline väärkohtlemine: igasugune karistamine või käitumine, kus kasutatakse füüsilist jõudu, isegi kui see pole väga tugev. See võib olla tutistamine, laksu andmine, löömine rihma, vitsa või muuga,
Kui väikesed Nukitsamehed leiavad armastava kodu
Maast laeni kõrguvad prügihunnikud toas, hingemattev hais, tuba täis väikesi ja suuremaid lapsi. Karin mäletab siiani seda šokki, mis teda tabas, kui esimest korda üle sellise pere ukseläve astus. Siis ta veel ei teadnud, et sellest lävest üleastumine tähendas tema
Kui ema armastus väsib
Irina on lastega töötanud 30 aastat. Tema kaks tütart on tundnud kodusoojust, ema ja isa armastust ning täit tähelepanu. Eelmisel aastal tegi nende pere aga elumuutva otsuse – võtta oma perre elama neli vanemliku hooleta last. Sügaval südames oli soov