Nii võiks alata mõni kaugeid maid tutvustav seikluslik loodusfilm, kuid Lõuna-Eesti perevanem Helen Kallivere jutustab oma pere kevadest siinsamas Eestimaal.
Meie pere aprill oli üsnagi kiire ja toimekas. Käes on kevad, seega suurem osa meie käikudest toimus õues.
Veemõnusid aga nautlesime ikka siseruumis. Meile lähedusse jääb Värska veekeskus ja seda külastame vähemalt kaks korda kuus. Poisid on ära harjunud veega ja ilmselt enne suve on suuremal ka ujumine selge. Meile meeldib veekeskuses käia tavaliselt ennelõunal, sest siis on rahvast väga vähe ja poisid tunnevad ennast ka vabamalt.
Teine suurem elamus oli aga Tartu Maamess, kuhu meie pere vabatahtlikud meid kutsusid. Kahjuks oli ilm küll külm sel aastal, aga messielamus sai siiski saavutatud.
Poisid nägid esmakordselt suuri metsa- ja põllutöömasinaid, said mõnedes ka ise rooli keerata ja sisemusega tutvuda. Vaatasime Lotte etendust, maitsesime laadasaia ja tegime Ranna Rantšo loomadele pai.
Aprilli lõpetas külastus Sarve Talu loomaparki. Me käisime seal küll eelmisel suvel Avatud Talude päeva raames, aga siis oli nii palju rahvast, et suurem osa jäi väiksematel nägemata. Seekord toimus talus heategevuslik pannkoogipäev ja päeva tulu läks hõberebase Lotte haiglakulude katteks.
Lunastasime pileti ja igaüks sai topsi porganditega, mida siis võis pakkuda talu loomadele.
Alpakad, laamad, eesel, kääbuslambad, jooksupardid, jaanalinnud, paabulinnud ja valge kakk vaadatud, ootas meid juba ees taluperemees, kes juhatas meid kiskjate juurde. Nägime ja kuulsime palju huvitavat pesukaru, polaarrebase, tuhkrute ja marmorrebase kohta.
Külastuse lõpuks pakkus perenaine hanemunadest tehtud pannkooke!
