MAIKEN METSIK, SOS Lasteküla perevanem Lõuna-Eestis
Augustikuu tõi meie perele võimaluse veeta koos kvaliteetaega ja kogeda midagi uut. Seekord valisime sihtkohaks Tooraku talu. Ehkki puhkuse algus ei olnud kõigi jaoks lihtne, kujunes sellest siiski meeldejääv ja õpetlik seiklus, mis õpetas meid üksteist paremini mõistma ja leidma rõõmu lihtsatest hetkedest.
Mis saab siis, kui netiühendust pole?
Sõit puhketallu kulges sujuvalt, kuid kohal olles tabas lapsi esimene „šokk“ – puudus internet. Nutiajastu lastele oli see tõeline katsumus. Algul olid näod mornid ja isegi pettunud. Kuid pärast väikest tutvumist ümbrusega ja kosutavat suplust meres hakkas meeleolu paranema. Õhtuks olid nad juba valmis korvpalli mängima ning tundus, et digitaalsest maailmast eemal olemine polegi nii hull.
Teine päev Haapsalu lähedal Paralepa rannas oli päikeseline ja meeleolukas. Poisid panid end proovile seikluspargis, samal ajal kui teised nautisid merd ja liiva. Lõunasöök pizzerias andis kõigile võimaluse valida endale meelepärane toit – väike asi, mis tõi palju rõõmu.

Õhtul toimus oluline muutus – lapsed said lähedasemaks teise peremaja lastega. Paraku ei möödunud päev ilma pisarateta – nooremat tüdrukut tabas ootamatu koduigatsus ja ta lubas isegi kohvri pakkida. Õnneks oli õde tema kõrval ja rahustas. See hetk tuletas meelde, kui oluline on üksteise jaoks olemas olla.
Järgmisel päeval võtsime suuna Rummu karjääri poole. Kristallselge vesi ja huvitav maastik olid elamus omaette. Käisime ujumas ja külastasime ka kunagist vanglat – paik, mis tekitas palju mõtteid ja küsimusi, eriti vanematel lastel. Tagasiteel ostetud jäätis maitses eriti hästi.
Viimasel päeval jalutasime mööda Haapsalu kaunist promenaadi ja külastasime linnust. Poisid seekord liituda ei soovinud – igaühel on oma rütm ja see ongi perereiside võlu. Hiljem viisime nad siiski kalale. Kuigi saaki ei tulnud, olid emotsioonid ehtsad ja ausad. Mõlemad oleks heameelega tahtnud isegi kauemaks reisile jääda.
Hetked, mil õppisime perena üksteist paremini mõistma ja toetama
See puhkus õpetas meile kõigile midagi. Lapsed õppisid kohanemist, suhtlemist, loodusest ja koosolemisest rõõmu tundma. Iga päev tõi kaasa uusi emotsioone – nii pisaraid kui ka naeru. Ja mis peamine – me tegime seda kõike koos. Puhkus ei tähenda ainult päikest ja rannaliiva, vaid ka hetki, mil õpime üksteist paremini mõistma ja toetama.
Puhkus ei olnud lihtsalt vaheldus igapäevaelule, vaid väärtuslik mälestus, mis tuletab meelde, et pere on meie tugevus. Ja vahel just need väikesed raskused muudavadki koos veedetud aja tõeliselt eriliseks.


Comments are closed