Tavapärasest erilisem käik

KADI LILIENTHAL, sotsiaaltöötaja SOS Lasteküla Lõuna-Eesti programmis

Meie juures kasvavad lapsed vajavad tihtipeale vähemal või suuremal määral erinevad toetavaid teenuseid, mis abistavad neid hetkes toime tulema, aga ka tuleviku perspektiivis paremini oma elus hakkama saama.

Kõige enam vajavad nad erinevaid rehabilitatsiooniteenuseid nagu psühholoogi teenus,  tegevusteraapia, loovteraapia, füsioteraapia jne. Aga palju on vaja külastada ka vaimset tervist toetavaid spetsialiste – vaimse tervise õdesid, kliinilisi psühholooge ja psühhiaatreid. 

Lapse vajadused esikohal

Olenevalt laste vanusest ja varasematest kogemustest võib teenustele jõudmine olla keeruline ja pingutust nõudev tegevus last ümbritsevatele täiskasvanutele.

Meie tööks ja sooviks on tagada lapsele kõik vajaduspõhised teenused, mistõttu teeme jõupingutusi selleks, et lapsed neid ka päriselt saaksid. 

Kuna meie piirkonna teenuseosutajad asuvad laste kodukohast pigem kaugemal, siis see tähendab alati pikemaid sõite ja hoolikat aja planeerimist. See omakorda vajab ekstra motiveerivat lähenemist lapsele, kellega tuleb teenusele minna.

Kõige paremini tunnevad lapsed end koos perevanematega teenustel käies, aga teinekord on vaja ka teistel täiskasvanutel seda rolli täita.

Ka mina sotsiaaltöötajana olen seda mitmetel kordadel teinud. Leian, et omaette kunst on muuta see sõit ja teenusel käimine lapse jaoks mõnusaks kogemuseks, millel on omaette väärtus.

Väikesed erilised hetked on lapsele väärtuslikud

Kindlasti ei pea see iga kord olema eriline käik, sest siis kaob selles erilisus. Oluline on, et see oleks ootamatu, põnev ja teistsugune kui igapäevane rutiin. Selline ühine ettevõtmine jääb lapsele meelde ning tugevdab lapse ja täiskasvanu vahelist sidet.

Näiteks ühel kevadisel päeval olin taaskord perel abis ja sõidutasin last teenusele. Meie sõit kestis umbes kolmveerand tundi ja tekkis mõte, et võiksime tagasiteel teha jalutuskäigu ühes tee äärde jäävas rabas.

Uurisin lapselt, kas tal oleks soov minuga rabas olevas vaatetornis käia ning ta oli sellest mõttest väga põnevil. Mõeldud-tehtud ning toredad mälestused koos loodud!

Kuigi esmapilgul ei mõtestanud ma selle käigu erilisust, siis hiljem olen mõistnud läbi selle lapse antud tagasiside, et see oli tema jaoks üks tõeliselt tore ja tavapärasest erilisem käik.