Perepõhine asendushooldus – teenus, millega alustasime
Iga laps kuulub perekonda. Perekonnas on laps kaitstud ja tal on kuuluvustunne. Mõnikord teeb aga elu uperpalle ja laps ei saa kasvada oma sünniperes – sel juhul on alternatiiv asendushooldus, mille variandid on eestkoste, hoolduspere, lapsendamine ning asenduskodu. Asenduskodu omakorda saab olla asutusepõhine või perepõhine. SOS Lasteküla on oma loomise hetkest olnud vanemliku hooleta lastele perepõhise asendushoolduse pakkuja ning on seda ka täna.
Kui 30 aastat tagasi alustasime, tundus asendushoolduse maastikul kummaline, et on olemas inimesi, kes tahavad lastele pühenduda ja olla neile asendusvanemad – ilma vahetusteta, vaid päriselt ja kogu aeg. Perevanemaks saada oli väga populaarne ja kandidaate oli palju. Rõõm on tõdeda, et SOS Lastekülas on endiselt toimetamas 30 aastat tagasi alustanud perevanem, kes tänaseni pakub oma südant ja kodu abivajavatele lastele.
Nii nagu inimesed meie ümber, on ka teenused pidevas arengus. Perepõhine hooldus kui üks asendushooldusteenuse liike on olnud aja jooksul muutuses. Kasutusel on ka termin peresarnane hooldus ehk püüe võimalikult täpselt kirjeldada, mis ikkagi on see perepõhine hooldus ja mida see endast kujutab. Hetkel räägitakse valdavalt perepõhise hoolduse kontekstis sellest, kui laps kasvab hooldusperes, on lapsendatud või talle on seatud eestkoste. Meie pakutav perepõhine teenus mahubki vast kõige enam hoolduspere mudeli alla, kui võtta kokku kõik need komponendid, mida see sisaldab.
Tänane teenuste seis
Juba tegevuse algusaastatel sai selgeks, et laste aitamine ei saa piirduda vaid sellega, et pakume neile asenduskodu. Alustasime peretugevdusteenusega 2008. aastal Narvas ning täna oleme selle teenusega tegutsemas juba pea 20 omavalitsuses üle kogu Eesti. Kindel on soov areneda ja aidata peresid kõikides Eesti piirkondades ning jõuda vähemalt 800 lapse toetamiseni.
Samuti ei ole Eesti noorte vaimse tervise mured jätnud meid külmaks. Ühe olulise ennetusteenusena on meil juba kolmandat aastat töös SOVA chat, mis mõeldud lastele vanuses 7-16 eluaastat, kes tunnevad end ebaturvaliselt või ohustatuna ning mis teenusena on mõeldud AINULT lastele/noortele. Aastas saab nõu ja toetust pea 1000 noort, kellel mureks üksildustunne, armastuse ja suhete puudus. Loodame, et oleme selle teenusega ära hoidnud nii mõnegi suure traagika perekonnas, kus elavad lapsed.
Asendushoolduse kogemus on näidanud, et mõnikord on vaja otsida ja vaeva näha, et leida uuenduslikke ja töötavaid mudeleid. Oleme kogenud laste üleskasvatamisel, et mitte iga lapse/noore puhul ei tööta see, mida oleme kogu aeg katsetanud. Laste vajadused on läinud mitmekülgsemaks ja on vaja arvestada mitmete eripäradega. Need otsingud on meid viinud traumapedagoogikani ja Vaikse kodu loomiseni pea 3 aastat tagasi. Vaikse kodu teenus on nö spetsiifiline asendushooldus kindla sihtrühma ja lähenemisega.
SOS Lasteküla on aidanud oma teenuste arendamise kõrval ka arendada riigi teenuseid. Oleme olnud viimasel 4 aastal Sotsiaalkindlustusametile partneriks, et toetada kriisi- ja erihooldusperesid. Meie soov on, et riik valmistaks ette ja toetaks kõiki perepõhise asendushoolduse vorme sarnase kvaliteediga ning anname sellesse kindlasti oma panuse. Tähtis pole niivõrd see perevorm, kus laps kasvab, vaid erinevate asendusperede olemasolu ja nende pühendumine.
Tulevik
Suur unistus on disainida teenuseid iga lapse vajadusest lähtuvalt. Hetkel on see toimimas ikka vastupidi, et teenuse kujundamine toimub suurema hulga laste vajadusest ja siis sobitatakse lapsi sellele teenusele, sest see on juba olemas ning loodetakse, et ehk sobib see ka sellele ühele konkreetsele lapsele/noorele. Võib-olla on tulevikus vahendeid rohkem ja individuaalne lähenemine saab teoks.
Peresarnase asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja toetamine on teemaks juba praegu ja tulevikus veelgi fokuseeritumalt. Perede elukohtade integreeritus tava elukeskkondadesse (korterid, ridaelamud, paarismajad jne) ning perede toetamine (hoolduspered, kriisihoolduspered, erihoolduspered) meie spetsialistide poolt, et nad saaksid lastega hakkama ja toetavad teenused oleksid kättesaadavad.
Ennetavate teenuste mitmekülgsus on kindlasti tuleviku teema – peretugevduse spetsiifilisem lähenemine ja laiem kaetus üle riigi, et jõuda suurema hulga peredeni. Digiennetuse suunal Sova chati tegevuse jätk, õpiabi võimaluse loomine ja vaimse tervise teadlikkuse tõstmise erinevad viisid.
Traumapedagoogika arendamine on meie jaoks jätkuvalt tähtis – soovime ellu viia pikemaid ja põhjalikumaid koolitusi, jagada infot üle kogu riigi erinevatesse eluvaldkondadesse, et tõsta teadlikkust traumeeritud lastest.
Ja mis kõige tähtsam, fookus on kõikide teenuste kvaliteedil – kui midagi teha, siis teha seda hästi.
Pille Teder
teenuste osakonna juht