SOS Lasteküla – nüüd juba 30. aastane – on alati olnud palju enamat kui üks tavaline organisatsioon. See on lootuse kogukond. See on pere. Unistuste majakas paljudele lastele ja noortele.
Teie kolm kümnendit mahutavad üüratult palju rõõmu, õnne ja õnnestumisi, aga ka pisaraid ja muresid. Teie teate ja mina aiman, kui palju on selle kõige taga tööd, et sajad noored suudaksid tõusta jalule ning saada jõudu ja innustust oma eluga toime tulla.
Mina näen SOS Lastekülas Eesti sotsiaalelus olulist, lausa asendamatut rolli, kes pakub turvalist ja toetavat keskkonda neile lastele, kes on kaotanud vanemliku hoolitsuse ning nõustades peresid keerulistes situatsioonides, et lapsed ei peaks kodust lahkuma. Sest iga laps vajab lähedust, hellust, tähelepanu ja head eeskuju. Iga päev.
SOS Lastekülas tehtav töö on oluline kogu Eestile, sest iga inimene on meile oluline, iga noore sirgumine tugevaks ja haritud täiskasvanuks peaks olema ju meie kõigi mure.
Patroonina olen käinud erinevates peredes ja näinud pealtnäha tavalist pereelu, kus lapsed käivad koolis, kus tehakse süüa, minnakse trenni, on paremaid ja pingelisemaid päevi. Nagu igas peres. Olen käinud ka peredes, kus lapsed ei käi ise väljas, sest nad ei saa seda teha. Aga nendegi päevad on täis perevanemate tähelepanu ja hoolt.
Mul on hea meel näha, kuidas SOS Lastekülade sisu ja olemus on arenenud ja areneb veelgi, pakkudes lastele üha paremaid võimalusi turvalise ja toetava keskkonna loomiseks ning tuge nende kasvuteel, hõlmates nii haridust, sotsiaalseid oskusi kui ka psühholoogilist toetust. 30 aasta jooksul olete aidanud paljudel noortel inimestel suureks kasvada, pakkunud neile kodu ja perekonda, lahendades koos muresid ja jagades nende rõõme. Kõike seda olete teinud ühtselt ja üksteist toetades, armastuse ja hoolega.
Minu tänusõnad ja kummardus kuuluvad kõigile SOS Lasteküladega seotud inimestele teie töö ja elu eest.
Siiralt teie,
Sirje Karis