Perevanem Kristel Berens: Tunnen, et minu tööl on väärtus
Kristel Berens on meie Raplamaa programmis perevanem olnud juba 2,5 aastat. Kristel jutustab loo oma teekonnast.
Mõnikord juhtub nii, et elu teeb järsu pöörde ja siis sa leiad ennast mõtlemas, et kuidas ma siit sellest kohast edasi lähen!? Võtad vastu endalegi ootamatud ja uued väljakutsed ning proovid, milleks sa võimeline oled. Kardad, et ei saa hakkama, kahtled, kõhkled…
Aga endalegi ootamatult avastad, et oled juba 2,5 aastat seda elu elanud ning kahtlusi ja kõhklusi on aina vähem. Need on asendunud rõõmu ja armastusega!
Ma ei oleks kunagi arvanud, et leian ennast perevanemana töötamas. Praegu ka ei tunne nii, sest see töö on muutunud minu teiseks koduks. Ma tunnen ennast siin töökodus mõnusalt ja näen, et lapsed armastavad ka seda meie ühist kodu.
Soovin lastele pakkuda seda kodu- ja turvatunnet, mis neil muidu puudu on. Üritan nende tühjust südames väetada armastuse ja headusega, aga nii nagu taimedega, nii ka lastega võib juhtuda, et mõne väetad üle ja teine jälle saab liiga vähe! Mõnda võidki väetama jääda, aga temast ei tule midagi, teisele piisab aga kübemest ja näed, kuidas ta õide puhkeb. Tähtis on see, et tunneksid ära selle tasakaalu! Kui sa ise oled tasakaalus, leiad ka tasakaalu lastega.
Ükskõik kui raske või keeruline tundub olukord, siis mina arvan, et alati on sellele lahendus, lihtsalt peab rääkima!
Mulle väga meeldib SOS-is töötada. Ütlen päris ausalt – esimest korda elus tunnen, et minu tööl on väärtus ja minu tööd väärtustatakse.
Ma sooviksin SOS-ile rõõmsaid kolmekümnendaid, et saaks sõuda vallatutesse neljakümnendatesse ja sealt kuldsetesse viiekümnendatesse, jne, jne. Soovin, et abivajavad lapsed saaksid turvalised kodud ja mõistvad perevanemad, abilised, tädid! Soovin, et SOS ei väsiks aitamast!!!
Ma tänan, et saan SOS-is tööd teha, sest minul on see luksus töötada 20 või 21 päeva kodukontoris 😀 ja selle kodukontori saan veel ise nii mugavaks teha kui vaja!
Ma tänan, et mul on selline vapustav tiimikaaslane nagu Mai, ilma temata oleks see kõik palju raskem! Meil on ühine soov ja arusaamine sellest, mis me teeme ja see muudab õhu meie kodus nii selgeks ja kergeks. Aitäh sulle, Mai!
Mulle väga meeldib SOS-is töötada. Ütlen päris ausalt – esimest korda elus tunnen, et minu tööl on väärtus ja minu tööd väärtustatakse.
Ma soovin SOS-ile rõõmsaid kolmekümnendaid, et saaks sõuda vallatutesse neljakümnendatesse ja sealt kuldsetesse viiekümnendatesse, jne, jne.
Soovin, et abivajavad lapsed saaksid turvalised kodud ja mõistvad perevanemad, abilised, tädid! Soovin, et SOS ei väsiks aitamast!!!
