KARIN KLAUS, perevanem Lõuna-Eesti programmis
Kuna meie perre on tulnud uus pisike poisiklutt, siis on meie reisid muutunud üsna huvitavalt väljakutsuvateks. Alati on vaja hullult planeerida, kui tahad kodust välja minna – tundub, nagu terve elamine on vaja kaasa pakkida.
Ma kohe kindlasti ei kurda ega kahetse, et olin nõus meie perre veel ühe pisikese võtma, aga ütlen ausalt: andis ikka uuesti harjuda nende öiste ärkamiste, söötmiste ja haigustega. Tean, see on mööduv!
Ja nüüd, kui sellest on juba päris mitu kuud möödas, hingan kergendatult tagasi vaadates, et polnud üldse nii hull, nagu ma oma peas mõelda olin suutnud.
Olen hästi õnnelik, kuna meie peres on kõik südamega asja kallal, aitavad ja hoiavad. Kolm 12-aastast on üliõnnelikud väikese venna üle. Suuremad tütred oma poistega saavad ka harjutada, kuidas on elu pisikese lapsega :).
Iga kodust välja minek on paras planeerimine. Võtsin südame rindu ja otsustasime kõik koos, et läheme mere äärde. Ütlesin kohe, et telkima ei ole nõus nii pisikesega minema, aga kämpingus võiks täitsa proovida.
Mõeldud – tehtud.
Hommikul oli tõeline kaos, sest otseloomulikult ei pakkinud me asju eelmine päev ära! Ja siis näis, et terve elamine on juba kaasas, aga ikka tundus, et midagi on kindlasti puudu. Saime lõpuks minema. Kuna me ühe auto peale enam ära ei mahu, seiklesime kahe autoga, sõit kestis kolm tundi ja jõudsime ilusti kohale.
Meri kohe suudab mind rahustada ja anda tunde, et kõik on hästi. Lapsed nautisid mere ääres olekut täiega, pisike sai süüa nii liiva kui kive, kõik tundus lihtsalt nii kerge ja armas.
Jälgisin eemalt oma lapsi ja tõdesin, et neid on nii palju ja kõik minu omad, see tekitab nii hea tunde! Iga natukese aja tagant tuli keegi oma rõõmsate silmadega, kes leidis südamekivi, kes tõi emmele lilli! Ma ei oskagi seda imelist tunnet kirjeldada. Lihtsalt tean, et see on minu tulevik.
Ega see veel kõik olnud! Suuremad tütred otsustasid, et kuna me oleme Tallinna lähedal, siis võiks ka loomaaias ära käia. Muidugi olin selle hullusega nõus :).
Ja nagu alati, suutsin ma olukorra hullemaks muretseda, kui see tegelikult oli. Kõik sujus väga hästi, kõndisime mitu tundi, rääkisime lastega, kõigile leidsin aega.
Ma ikka jätkuvalt imestan oma pisikese üle, kui tubli ta on ja kui hästi ta vastu peab. Kui söök on olemas ja veidi ka magada saab, on meil kõik hästi.
Kartsin ka öiseid magamisi, et mine tea, võõras koht ja mida iganes, aga teda see küll ei heidutanud. Sai oma õhtuse piima ja uinus magusalt.
Vanem tütar võttis pisikese oma majakesse ja nii ma sain olla kaks ööd täitsa üksi. Seda on vaja, olgugi, et ta magab hästi – aga teades, et lapsega on kõik hästi, saan ka mina end välja puhata 🙂
Nüüd olen aru saanud, et ei ole vaja üle muretseda, olgu see olukord missugune tahes. Hakkama saame alati, sest mul on nii tore pere ümberringi ja väga toetav meeskond.
Nüüd olen aru saanud, et ei ole vaja üle muretseda, olgu see olukord missugune tahes. Hakkama saame alati, sest mul on nii tore pere ümberringi ja väga toetav meeskond.
