Traumapedagoogika on kõigile. Soovime jagada viimaste aastate jooksul saadud häid õppetunde ja veendumust, et traumapedagoogikast on lastega töös kasu. Esinejad välismaalt ja Eestist jagavad nii teoreetilisi teadmisi kui ka hulgaliselt praktilisi kogemusi. Ootame konverentsile kõiki, kes on kordki elus pidanud küsima: “Miks see laps nii käitub?”.
SILLE SAIDLO, SOS Lasteküla trauma-ja noortetöö nõunik
“Kui Jacob Bausum, meile traumapedagoogika pisiku andnud koolitaja, minult kevadel küsis, mida traumapedagoogikaga kohtumine on mulle lisaks tööalastele teadmistele ja kasutusoskusele inimesena andnud, võtsin mõtlemiseks pisut aega.
Tööalane kasu on olnud tohutu ja seda on lihtne märgata – lapse keeruline käitumine muutub loogiliseks. Ka oma emotsioon saab maha rahustatud, sest muidu ei saa lapsega kontakti luua ja hoida. Pealegi ei lase positiivse märkamise tulemused ennast kaua oodata.”
Selleks, et traumakogemusega last osata ja tahta märgata, on vaja teadmist, mida ta vajab. Mida tähendab turvaliseks täiskasvanuks olemine ja traumateadlikkus?
Trauma kui juhtunu järellainetus vajab aega ja mõistmist, ka asjaosalise enda poolt. Trauma ja selle toimemehhanismide tagamaad ning teadmise, mida tähendab traumateadlikkuse tegelik rakendamine, avab konverentsil SOS Children’s Villages International’i programmi arendusnõunik Luboš Tibensky, kelle koolitused, webinarid ja nõustamine trauma teemadel on meile juba aastaid toeks ja abiks olnud. Tema ettekanded on soojad, siirad ja panevad kaasa mõtlema. Lubošil on üle 500 lapsehooldusspetsialisti koolitamise kogemus 15 riigis.
Kui kokkupuutepunktid traumakogemusega lastega on olemas, kuid kelle puhul paljud tegevused on liiva jooksnud, on vaja otsida metoodikaid, tehnikaid ja erinevaid kogemusi teistelt, kuidas nad on sarnastes olukordades last toetanud ja ise terveks jäänud.
Traumapedagoogika, millest konverentsil palju juttu tuleb, on teadusharu, mis on kasvanud välja praktilisest vajadusest, läbi katsetuste saanud teoreetilist kinnitust ning areneb edasi, sest muutumises on nii maailm kui vajadused.
Traumapedagoogika ühenduse esimees ja Kölni Ülikoolis tõenduspõhisusel kätt pulsil hoidev Heiner van Mil juhatab meid läbi traumapedagoogika kujunemisloo tänapäevani. Erinevad lastega töötavad asutused, näiteks lasteaiad ja koolid, on soovinud traumapedagoogilist suhtumist ka oma töös kasutusse võtta, et osata luua kontakti nende lastega, kellega suhtlus kipub vägikaikaveoks minema. Heiner on Mechernichi trauma- ja pedagoogikainstituudi juhataja. Tal on kogemus spetsialisti ja juhina laste ja noorte hoolekandes, samuti on ta traumahariduse eriväljaannete autor ning õppejõud.
Heiner van Mil ettekande pealkirjaks on “Traumapedagoogika arengulugu ja praktika rakendamine”
Traumakogemusega lapsi on igal pool. Eesti Koolipsühholoogide Liidu juht Karmen Maikalu on vägagi kursis vajadusega praktilise traumateadlikkuse järele. Sellest ei piisa, kui koolipsühholoog ja/või sotsiaalpedagoog seda teadlikkust kannavad. Teadmine traumast, selle mõjust lapse ajule ja käitumise seostest minevikukogemustega on vajalik igale klassi ees olevale õpetajale. Karmen toob konverentsile kogemuslood ja soovitused haridustöötajatele Eesti kontekstis.
Karmen Maikalu ettekanne on pealkirjaga “Traumakogemusega lapse ja noore toetamine Eesti koolis”.
Kui oled nõuks võtnud olla traumateadlik ja saanud kinnitust, et traumakogemusega lapsi võib olla kõikjal ning on olemas praktilisel vajadusel põhinev inimlik metoodika, on aeg teha tutvust traumapedagoogika praktilise küljega – kuidas see päriselt töötab ja sinu töös kasuks võib olla.
Jacob Bausum on pikalt töötanud väga keerulise käitumisega laste ja noortega ning on tulihingeline traumapedagoogika eestvedaja, tutvustaja, koolitaja, tööks vajalike materjalide looja jne. Ta omab võimet raskest teemast lihtsalt ja inimlikult rääkida. Temaga koostöö on olnud samuti väga praktilist laadi – meie muudkui küsime ja saame vastu hulga variante, mida võiks proovida.
Jacob on kogenud traumapedagoog ja koolitaja, kes on töötanud erinevates hariduse ja noorte hoolekande valdkondades. BAG-Traumapädagogik asutajaliige ja “Unistuste Pedagoogika Kutseliidu” juhatuse liige.
Jacob Bausumi ettekande teemaks on “Praktiline traumapedagoogika ja grupidünaamika”
Jagame ka oma seniseid kogemusi SOS Lastekülas – kuidas traumateadlikkus ja traumapedagoogika meie igapäevast tööd ja omavahelist suhtlust erinevatel tasanditel on mõjutanud. Räägime, kuidas Vaikne kodu tõusude ja mõõnadega toimetab alates 2021. aasta septembrist.
Konverentsi jääb lõpetama teadmine, et koos oleme tugevamad kui üksi ja lapsed vajavad täiskasvanutelt turvalist koostööd. Jacob Bausum tutvustab mõtet traumapedagoogika rahvusvahelisest ühenduse loomisest, et see ei jääks saksakeelsesse Euroopasse kinni. Rohkem mõtteid, kultuuritaustast tulenevaid vajadusi ja erinevaid viise traumapedagoogika rakendamiseks on kasuks suuremale hulgale inimestele. Kuna traumapedagoogika üks seisukohti on, et see kuulub kõigile, saab inimlik suhtumine liikuda sinna, kus on selle järgi vajadus.
“Tulles tagasi alguse küsimuse juurde: mida traumapedagoogikaga kohtumine mulle inimesena andnud on? Teadmise, et ka mina nii inimese kui ka töötajana olen õigustatud tundma tundeid ja neid väljendada. Lisaks teadlikku(!) kannatlikkust, et kõik lahendused ei tooda tulemust kohe. Tööalaselt on seda olnud kuidagi lihtsam mõista ja jääda kindlalt oma rajale ka siis, kui ise kogen traumapedagoogikale vastupidist suhtumist.
Kohtume konverentsil!”