Pere omas kodus ehk perevanemate isiklikus kodus elamine tähendab seda, et perevanem on vanemliku hooleta lapse(d) võtnud kasvama oma koju, mis võib asuda ükskõik millises Eestimaa paigas.

Perekodu lastekülas tähendab seda, et pered elavad kogukondlikult koos ühel territooriumil omaette majades.

Ühel territooriumil on koos 3 – 6 peremaja, igas majas hoolitsevad laste eest 1 – 3 perevanemat ja nende abilist graafiku alusel.

Perekodud lastekülas asuvad Harjumaal, Raplamaal ja Lõuna-Eestis.

Lastekülas elav perevanem on lastega koos üldjuhul 20 ööpäeva ühes kuus ning 10 ööpäeva asendab teda teine perevanem. Vabadel päevadel saab perevanem soovi korral minna oma päriskoju. Mõned lastekülas elavad pered on aga oma isikliku elamise hoopis välja rentinud ning elavad aasta läbi lastekülas.

Lastekülas laste kasvatamise plussiks on see, et teised perevanemad elavad vahetus läheduses ning neilt saab nõu ja abi küsida millal iganes. Erinevate perede lapsed saavad koos mängida ja kasvada ning kogukonna toetus on tuntav igal sammul.

Pere SOS pinnal tähendab seda, et pere ei ela lastekülas ega ka perevanema isiklikus kodus, vaid majas või korteris, mis kuulub lastekülale.

SOS Lasteküla annab perevanema kasutusse ühingule kuuluva või renditud kinnisvara (peremajad, korterid ja ridaelamuboksid) erinevates kohtades üle Eesti.

Üks-ühele perekodu teenus on mõeldud asendushooldusteenusel olevale käitumisprobleemidega lapsele/noorele tema riskikäitumise vähendamiseks. Perevanem pakub lapsele või noorele intensiivset ja individuaalset (üks-ühele) tähelepanu ning toetust.

Grupikoduteenus on asendushooldusteenus, mis pakub alternatiivi perepõhisele teenusele.

Grupikoduteenus on reeglina pikaajaline, kuid on lühiajalise teenuse pakkumise võimalusega.

Grupikodusse võib laps/noor liikuda nii perekoduteenuselt, teiselt grupikoduteenuselt või olla ka kohe esimeseks elukohaks perest eraldamisel või esmase õiguskaitse rakendamise ajal. Grupikodust on võimalik liikuda edasi teisele grupikodu teenusele, (tagasi) perekoduteenusele, tagasi päritoluperesse ning järelhooldusele või iseseisvasse ellu. Otsuse keskmes peab olema lapse/noore vajadus.

Hetkel on grupikodudeks Noortekodu Tallinnas ja Vaikne kodu Harjumaal.

Kõik SOS Lasteküla teenused pakuvad traumateadlikku lähenemist lastele ja noortele. Niisamuti ka grupikodud. Spetsiifilisemale traumateadlikule metoodikale – traumapedagoogikale – on rajatud meil Vaikne kodu, kuna nende laste/noorte puhul väljendub trauma olemasolu eriti teravalt ja vajab kõrgendatud tähelepanu, selgitusi ning sekkumist.

Grupikoduteenuste kohta saad lähemat infot grupikodu teenuse juhilt, kelle kontakti leiad siit.

Noortekodu pakub grupis elamise võimalust kuni kuuele asendus- või ka järelhooldusteenusel olevale noorele.

Noortekodusse elama asuv noor peab olema vähemalt 14-aastane, tutvunud (sh läbi külastuste) noortekodu elukorraldusega ja ette valmistatud muutuseks asendushooldusele tuleku ja/või iseseisvama elu suunas.

Vaikne kodu on asendushooldusteenus kuni kuuele traumeeritud noorele vanuses 14-18, vajadusel kuni 19-aastaseks saamiseni, kes suunatakse teenusele kohaliku omavalitsuse (KOV) poolt või SOS Lasteküla siseselt, saades KOVilt loa teenuse osutamiseks.

Lähemalt saab traumapedagoogilise lähenemisega Vaikse kodu kohta lugeda siit.

Peretugevdusteenus on mõeldud lastega peredele, kes seisavad silmitsi mistahes keeruliste olukordadega. Olgu tegemist üle pea kuhjunud igapäevaste olme- või rahamuredega, vaimse tervise küsimustega, laste õpiraskustega, teismelise käitumisega, sõltuvusmurede või mistahes suhtlusprobleemidega.

Peretugevdusteenuse juurde võib suunata kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, kuid pere võib julgesti ka ise SOS Lasteküla poole pöörduda abi saamiseks.

Osalemine on vabatahtlik ja eeldab lepingu sõlmimist, millega pere kohustub teenust kasutama vähemalt kuus kuud.

Koostöös pere tugitöötajaga seatakse selged eesmärgid, mille saavutamise poole püüeldakse ühiselt. Tugitöötaja aitab perel probleemidest üle saada ja edaspidi edukalt ise toime tulla.

Peretugevdusteenus on peredele TASUTA.

Peretugevdusteenuse esimese sammuna saab pere endale toeks SOS Lasteküla tugitöötaja. Tugitöötaja on perele usaldusväärne partner, kes pakub keerulisel ajal vajalikku juhendamist, tuge ja abi. Tugitöötaja teeb koostööd kõigi pereliikmetega, et pakkuda igaühe vajadustele vastavat toetust.

Tugitöötaja kohtub perega vähemalt kord nädalas, vajadusel sagedamini.

• Ta õpetab vanematele igapäevaelu-oskusi, annab nõu, kuidas rahaga paremini toime tulla, aitab pere eelarvet koostada, dokumentidega tegeleda,
• Vajadusel käib perega koos arsti juures,
• Kui vaja, hoiab silma peal laste kooliskäimisel ja õppimise edenemisel ning suhtleb õpetajate ja kooli tugispetsialistidega.
• Vahel korraldab tugitöötaja laste ja perega väljaspool kodu midagi toredat, näidates, kuidas ühiselt kvaliteetaega veeta.
• Kui tugitöötaja märkab, et pere või laps vajab spetsiifilisemat tuge, kaasab ta asjakohased spetsialistid.

Tugitöötaja ei tee pere eest asju ära, vaid aitab perel saavutada kontrolli oma elu üle, et edaspidi eluolukordi edukalt lahendada ja iseseisvalt toime tulla.

Elu võib tuua väljakutseid, millega iseseisvalt toime tulla on keeruline. Olgu tegemist üle pea kuhjunud igapäevaste olme- ja rahamuredega, või hoopis vaimse tervise küsimuste, laste õpiraskuste, teismelise käitumise või mistahes suhtlusprobleemidega.

Ükskõik kui ületamatu näib sinu mure – abi on saadaval. Peretugevdusteenus ongi loodud selleks, et koostöös lahendusi leida.

Teame, et pereprobleemid võivad kasvada üle jõu käivaks. Pakume peredele probleemide lahendamiseks tuge, et keerulisse olukorda sattunud pere lapsi ei peaks perest eemaldama, vaid nad saaksid kasvada oma vanemate juures armastavas kodus.

Meie pikaajalised kogemused näitavad, et peretugevdusteenuse abil saadud tugi ja oskused aitavad peredel ise oma lapsed üles kasvatada ja muredega toime tulla.

Pöördu nõu küsimiseks oma kohaliku omavalitsuse poole või võta ühendust SOS Lastekülaga, kui sul on:

• kuhjunud olmemured;
• laste õpiraskused;
• vaimse tervise mure;
• suhtlusprobleemid;
• mistahes muud mured.

Peretugevdusteenus on perele TASUTA.

Peretugevdusteenuse eesmärk ja sihtrühm

Peretugevdusteenuse eesmärgiks on riskiolukorras olevate perede igakülgne toetamine selleks, et peres elavad lapsed saaksid kasvada suureks oma bioloogilises peres.​

Lapse perest eraldamine on kõige äärmuslikum abinõu ning seetõttu on tegemist vajaliku ennetusmeetmega. ​

Probleemidega silmitsi seisvaid peresid toetades anname lapsele võimaluse kasvada koos vanematega oma kodus. ​

Teenusest saavad abi ka puudega laste pered.

Peretugevdusteenuse korraldusest

Tavaliselt jõuavad pered SOS Lasteküla peretugevdusteenusele kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja kaudu.

Peretugevdusteenus töötab juhtumikorraldusliku põhimõtte järgi.

Perega sõlmitakse kolmepoolne leping: KOV lastekaitsetöötaja, SOS perede tugitöötaja ja pere esindaja. ​Teenusel osalemine on vabatahtlik. Pere peab olema nõus osalema vähemalt 6-kuulises programmis. Üheskoos seatakse eesmärgid, mida pere ja SOS Lasteküla tugitöötaja koostöös asuvad saavutama. Koos KOViga selgitatakse välja teenuste ja toetuse vajadus.

Tugitöötaja töötab korraga mitme perega ning annab regulaarselt kohaliku omavalitsuse esindajatele ülevaate tehtust. Samuti toimuvad kohtumised KOV esindajaga, et üheskoos kavandada edasisi samme pere jõustamiseks.

Peretugevdusteenuse tulemusest

Laste heaolu on seotud pereelu kvaliteediga. Tugevad sidemed perekonnas ja kogukonnas mängivad olulist rolli laste arengus. Perede ja lapsevanemate toetamine on laste heaolu tagamisel kriitilise tähtsusega.

Peretugevdusteenus aitab lahendada perede probleeme, vähendada seeläbi sotsiaalse isolatsiooni ja vägivalla riski.  Teenusel olnud peredel on vähem stressi,  lapsevanemate vaheline suhtlus ja enesekindlus paraneb – see aitab ennetada laste väärkohtlemist ja parandada perede toimetulekut.

Missuguste probleemide korral saab abi

Peretugevdusteenus aitab lapsevanematel võtta vastutust ja hoolitseda oma laste eest, et lapsed saaksid kasvada kõige sobivamas keskkonnas – oma perekonnas. Pakume peredele spetsialistide abi ja toetust, olenevalt konkreetsest olukorrast ja vajadusest.

Tugitöötaja teeb koostööd perega, kui:

• Laps on hüljatud
• Laps on kogenud füüsilist, seksuaalset või emotsionaalset väärkohtlemist
• Elukoht ei ole lapsele turvaline
• Pere ei jaga lapsele piisavat hoolitsust
• Lapsel on õpiraskused, ta on jäänud koolist pikemaks ajaks eemale
• Esinevad käitumisprobleemid, õigusrikkumised
• Laps on vanemate konfliktide osapool

Kõik SOS peretugevdusteenuse töötajad pakuvad tuge erinevates igapäevaküsimustes, sealhulgas:

• vanemluse ja lastega toimetuleku oskuste parendamine,
• eluolu parandamine,
• tervise- ja hügieeniprobleemide lahendamine,
• eelarve planeerimine, tööhõive küsimustega tegelemine,
• kriisis olevale perele vajalike ressursside leidmine,
• pere vaba aja veetmine.

Võta meiega ühendust!

SOS Lasteküla tegevuspiirkonnad on jaotatud Harjumaa, Raplamaa, Virumaa ja Lõuna-Eesti programmideks.
Programmijuhtide ja peretugevdustöö koordinaatorite kontaktid leiad siit.

Praegu tegutseb peretugevdusteenus aktiivselt:

• Harku,
• Keila,
• Kohtla-Järve,
• Kose,
• Lääne-Harju,
• Mulgi,
• Narva,
• Narva-Jõesuu,
• Põhja-Sakala,
• Põlva
• Põltsamaa,
• Rapla,
• Räpina,
• Saku,
• Saue,
• Sillamäe,
• Toila,
• Viljandi

Kriisihoolduspere pakub ajutiselt perekonnast eraldatud või kriisiolukorda sattunud lapsele turvalise võimaluse viibida perekeskkonnas. Kriisihooldusperes võib laps elada kuni 90 päeva, vajadusel kohtuotsuse selgumiseni. Pere peab tagama lapse vastuvõtmise kahe tunni jooksul. Nii jõuab laps otse perekonda ega pea vahepeal viibima turvakodus. Kriisihooldusteenust pakkuv pere võib paikneda üle Eesti.

Nii kriisi- kui erihoolduspere puhul hindab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) soovi avaldanud pere sobivust kas kriisi- või erihoolduspereks  (täiendav info https://sotsiaalkindlustusamet.ee/kriisihoolduspere). Sotsiaalkindlustusameti poolt hinnatud sobiv pere sõlmib endale sobiva teenuse korraldajaga –  üks võimalik valik on SOS Lasteküla Eesti Ühing –  koostööleppe, mille alusel pere saab peretoe teenust, tuge võrgustikutööga ja tasu.

SOS Lasteküla kontaktisik on Liis Saarna, telefon +372 513 8296; Liis.Saarna@sos-lastekyla.ee

Erihoolduspere tagab lühi- või pikaajalise hoolduse või kasvatamise peres spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele. Erihoolduspere teenus on mõeldud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge. Erihooldusteenust pakkuv pere võib paikneda üle Eesti.

Nii kriisi- kui erihoolduspere puhul hindab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) soovi avaldanud pere sobivust kas kriisi- või erihoolduspereks  (täiendav info https://sotsiaalkindlustusamet.ee/kriisihoolduspere). Sotsiaalkindlustusameti poolt hinnatud sobiv pere sõlmib endale sobiva teenuse korraldajaga –  üks võimalik valik on SOS Lasteküla Eesti Ühing –  koostööleppe, mille alusel pere saab peretoe teenust, tuge võrgustikutööga ja tasu.

SOS Lasteküla kontaktisik on Liis Saarna, telefon +372 513 8296; Liis.Saarna@sos-lastekyla.ee