Vahesumma 0,00 €
Sirli Arro, SOS Lasteküla Eesti Ühingu ennetustöö nõunik
Eestis on lapsi, kes vajavad kriisihetkel kiiresti turvalist kodu ja lapsi, kelle toetamiseks on vaja tavapärasest rohkem aega, teadmisi ja pühendumist. Kuigi kriisi- ja erihoolduspered on nende laste jaoks hindamatu võimalus, on neid peresid Eestis endiselt liiga vähe.
Iga laps vajab kohta, kus ta saab end turvaliselt tunda. Kohta, kus täiskasvanu on olemas mitte ainult siis, kui kõik läheb hästi, vaid ka siis, kui lapse maailm on hetkega segi paiskunud.
Mõne lapse jaoks tähendab see vajadust pääseda kriisiolukorras kohe perekeskkonda. Mõne teise lapse puhul on vaja aga pikaajalisemat ja väga individuaalset tuge, sest tema varasemad kogemused, trauma või käitumisraskused muudavad igapäevaelu keeruliseks.
Need on lapsed, kes on kogenud traumasid ja kelle käitumine võib olla keeruline. Lapsed, kes võivad vihastada, tõrjuda, haiget teha iseendale või teistele. Lapsi, kelle usaldus täiskasvanute vastu on saanud nii palju haiget, et turvatunde tekkimine võtab aega.
Just siin tulevad mängu kriisi- ja erihoolduspered.
Laps vajab kriisihetkel peret, kes aitaks mõista, et tema maailm pole kokku varisenud
Kriisihoolduspere on valmis võtma kriisi sattunud või oma sünniperest eraldatud lapse enda koju väga lühikese, vahel vaid kahetunnise etteteatamisega. See on palju enamat kui lapsele voodi ja söögikoha pakkumine.
Laps, kes jõuab kriisihooldusperre, on sageli kogenud kaotust, ebaturvalisust või midagi muud, mida laps ei peaks üldse kogema. Tema jaoks võib võõrasse koju saabumine olla hirmutav. Ta vajab täiskasvanut, kes suudab jääda rahulikuks, olla kohal, kuulata ja aidata lapsel taas tajuda, et maailm ei ole päriselt kokku kukkunud.
Kriisihoolduspere pakub lapsele ajutist kodu seni, kuni selgub tema edasine elukorraldus. Laps võib viibida kriisihooldusperes kuni 90 päeva, vajadusel kuni kohtuotsuse selgumiseni. Selle aja jooksul peab pere tagama lapse igapäevased põhivajadused, emotsionaalse toe ja võimaluse jätkata haridusteed.
See tähendab, et kriisihoolduspere ei ole lihtsalt koht, kuhu laps paigutatakse, vaid see on inimene või pere, kes võtab lapse enda juurde tema elu ühel kõige ebakindlamal hetkel.
Kui nüüd mõelda korraks, mida see lapse jaoks tähendab. Ta tuleb võõrasse koju ja võib-olla on tal kaasas ainult mõned asjad, aga võib-olla ei ole tal kaasas midagi. Ta ei tea, kas teda mõistetakse. See on keegi, kes ei küsi kõigepealt, mis lapsel viga on. See on keegi, kes aitab jalanõud ära võtta, näitab talle tema voodit ja ütleb, et hommikul sööme koos hommikust. Just sellistest väikestest asjadest hakkab turvatunne uuesti kasvama.
Kõik lapsed ei vaja ainult ajutist turvapaika. Mõne lapse vajadused on palju suuremad ja püsivamad.
Erihoolduspere on mõeldud lastele, kes vajavad tavapärasest rohkem individuaalset tähelepanu, järjepidevust ja teadlikku tuge. Selline laps vajab enda kõrvale täiskasvanut, kes suudab tema vajadusi mõista ja temaga järjepidevalt tegeleda.
Erihooldusperes võib laps elada nii kaua, kui see on tema jaoks vajalik. Pere peab olema valmis pühendama lapsele tavapärasest rohkem aega ja tähelepanu.
See ei tähenda, et erihoolduspere peab kõigega üksi hakkama saama. Vastupidi – sellise pere puhul on tugivõrgustik eriti oluline ja SOS Lasteküla aitab nii erihooldus- kui kriisiperedele leida psühholoogilist nõustamist, vajalikke koolitusi ja peretoetaja tuge.
Eestis on kriisi- ja erihooldusperesid liiga vähe
2025. aastal sai kriisihooldusperedes abi 16 last. Samal ajal tegutses Eestis vaid viis kriisihooldusperet ja kaks erihooldusperet. Olemasolev võrgustik ei kata tegelikku vajadust. Need ei ole lihtsalt statistilised numbrid, vaid iga number tähendab abi vajavat last.
Laps ei ole juhtum. Laps ei ole probleem, mida tuleb lahendada. Ta on inimene, kes vajab turvatunnet, usaldust ja täiskasvanut, kes jääb tema kõrvale.
Kriisihoolduspere võib olla lapse jaoks esimene turvaline peatus pärast väga rasket hetke. Erihoolduspere võib olla see koht, kus laps saab pikema aja jooksul kogeda, mida tähendab järjepidevus. See tähendab, et hommikul ja õhtul on keegi olemas ja ka keerulisel päeval ei kao täiskasvanu tema kõrvalt.
See ei ole lihtne töö. Just seepärast ei pea seda tegema üksi. Kriisi- või erihoolduspereks hakkamine ei tähenda, et inimesel peavad kõik vajalikud teadmised ja oskused olemas olema.
Ei pea olema ideaalne lapsevanem, vaid valmis õppima
Pered läbivad vajaliku hindamise ja koolitused, sealhulgas PRIDE-i koolituse ja traumateadliku hoolduse ettevalmistuse. PRIDE eelkoolitus on kogum erinevaid teemasid vanematele, kes soovivad võtta vastutuse kasvatada teistest vanematest sündinud last.
Sotsiaalkindlustusamet hindab pere sobivust ja valmisolekut. SOS Lasteküla pakub perele omalt poolt tuge ja nõustamist.
Ei ole vaja olla ideaalne, vaid olla valmis õppima. Ükski pere ei pea teadma ette, kuidas lahendada kõik võimalikud olukorrad. Küll aga peab olema valmis küsima abi, õppima ja kasvama koos lapsega.
Eestis on vaja rohkem inimesi, kes oleksid valmis lapse jaoks olemas olema. Me vajame rohkem kriisihooldusperesid, et ükski kriisi sattunud laps ei peaks ootama turvalist kodu.
Me vajame rohkem erihooldusperesid, et ka suurema hooldusvajadusega lapsel oleks võimalus kasvada perekeskkonnas, kus tema jaoks on aega, tähelepanu ja järjepidevust.
Ja me vajame rohkem julgust. Julgust tunnistada, et kõik lapsed ei saa sündida turvalisse ja toetavasse koju. Aga ühiskonnana saame otsustada, et see ei tähenda, nagu peaks laps jääma ilma võimalusest kogeda turvalist perekonda.
Iga uus kriisi- või erihoolduspere tähendab suuremat võimalust, et järgmise lapse puhul on olemas keegi, kes saab ukse avada.
Võib-olla on just sinu pere see, keda vajame
Kui oled kunagi mõelnud, et tahaksid lapse heaks midagi päriselt olulist teha, siis kriisi- või erihoolduspereks hakkamine võib olla üks võimalus. Sa ei pea kohe teadma, kas see on sinu jaoks õige, vaid kõigepealt võib lihtsalt küsida.
SOS Lasteküla ootab ühendust võtma inimesi ja peresid, kes tahavad saada rohkem infot kriisi- ja erihoolduspereks hakkamise kohta. Küsimine ei kohusta millekski, aga sinu küsimus võib olla esimene samm selleni, et abi väga vajaval lapsel on olemas koht, kuhu minna. Sest laps ei peaks kriisis ootama.
Me vajame rohkem peresid. Ja võib-olla on üks neist just sinu pere.
Comments are closed