Elu muutub, kui perre saabub pisike tüdruk
TAIVE KONRAD, perevanem Pärnumaalt
Meie “rahulik” ja paika loksunud eluke sai 100% pöörde selle aasta alguses. Perre saabus üsnagi ootamatult väike tüdruk.
Polnud aega mõelda ei vanusele ega mitte millelegi – andsime kaasaga kiiresti jah-sõna. Ei kujutanud tegelikult ettegi, kuidas elu muutub. Tuli kohandada elu lapse järgi ja uuesti meelde tuletada kõik, mis puudutab nii väikest last.
Õnneks on lapselapsed, kes omamoodi on mind koolitanud: mähkmevahetus ja arendavad mänguasjad jms. Tuli ju alustada täiesti nullist.
Raske on mõista ja toetada last, kellel puudub kõne, aga oleme hakkama saanud. Lasteaed ja meie pere, sealhulgas lapselapsed on kõik toetavad tüdrukukese arenguteel.
Pikk tee on minna, aga saame hakkama.
Tüdrukukese väikese sõnavaraga on ikka nalja ka saanud. Maiustasime filmiõhtul kartulikrõpsudega ja piiga hoidis krõpsu peenelt kahe sõrme vahel ning lausus “cheese” selle peale, kui vanem venna pildistas – no kuidas sa saad mitte naerda.😉
Trenni on tulnud tegema hakata kõigil, kuna piiga on väle ja jookseb igale poole uudistama ja avastama.
Kohanemist ja avastamist jagub pikaks ajaks, aga oleme oma otsusega rahul.
Perekond Konrad kasvatab lapsi perena omas kodus.
Selles loos jutustab perevanem Taive, kuidas nad jõudsid otsusele pakkuda kodu abivajavatele lastele ning kuidas poisid nende juures armastava kodu leidsid.
Foto: erakogu