Eesti esimene ja suurim lasteküla, Keila SOS lasteküla valmis 1994. aastal ning planeeriti elukohaks kokku 96 lapsele ehk kaheteistkümnele kaheksaliikmelisele perele. See oli traditsiooniline lasteküla, mille rajamise eeldus oli mõtteviis, et suure ühise perena elamine ja kasvamine annab peredele ja lastele kindlustunde ning ühiseid väärtusi jagavatest peredest koosnevas kogukonnas on lihtsam lahendada probleeme, jagada rõõme ja toetada üksteist nii heas kui halvas. 25 aasta jooksul on aga Eesti ühiskond teinud läbi väga suured muutused, millest pole mõjutamata jäänud ka SOS lasteküla.


Miks Keila lasteküla asukoht ei ole kõige õigem


Kui 25 aastat tagasi oli lasteküla jaoks kõikidest võimalikest asukohtadest parim just Keila, siis tänaseks küla asukoht pigem piirab laste ja perede võimalusi, majad on amortiseerunud ning remont muutub aasta aastalt aina kulukamaks.


Kui 25 aastat tagasi väärtustati kogukondlikku eluviisi ja külg külje kõrval elamist, siis täna hinnatakse pigem privaatsust. Keila lasteküla algusaegadel oli väga suureks abiks, kui sai minna kõrvalmajja ning küsida nõu teiste SOS emade käest.


Ka oli suureks abiks tugistruktuur lastekülas kohapeal, mis toetas SOS emasid laste kasvatamisel. Sotsiaaltöötaja aitas peresid murede korral, bussijuht sõidutas lapsi kooli või trenni ja  küla meistrimees aitas emadel katkiläinud asju parandada.


Nüüdse kolimise eesmärk on anda perevanematele piisavalt iseseisvust ning luua võimalus toimida tavalise perena, kus  vanemad lihtsalt juhtumisi ei ole bioloogilised. SOS uued kodud pole mitte mingil viisil äratuntavad - see tähendab, et naabrid ei pruugi teada, et nende kõrval elab SOS pere, kui pere ise sellest teada anda ei soovi. See omakorda vähendab laste sildistamist ja sotsiaalmulli teket.


Oluline on ka see, et külas elavad lapsed kogeksid rohkem tavalisele perele sarnaseid elutingimusi.


Kogukonnas elades võib lastel tekkida kogukondlikust elamisest teatud stereotüüp, sest tavaliselt ju nii suure kogukonnana koos ei elata. Kui külas elades on kiire tekkima mõtteviis, et küll keegi ikka tuleb ja selle või teise asja ära teeb, siis ei pruugi lastel tekkida arusaama, et tavalises peres tuleb kõikide vajalike toimingutega ise hakkama saada.


Laste arv peres väheneb pidevalt


Kui Keila lasteküla algusaastatel kasvas igas peres kaheksa last, siis viimastel aastatel on laste arv SOS peredes pidevalt vähenenud. Selle põhjus on asjaolu, et lastekülla jõudnud lastest väga paljud vajavad perevanema jäägitut tähelepanu ja üksühele aega. Täna elab SOS peredes neli kuni viis last, nii jagub emal rohkem tähelepanu kõigile.


See on ka üks põhjus, miks SOS lasteküla otsib juba mitu aastat peresid, kes oleksid nõus võtma vanemliku hooleta lapsi kasvama oma koju. See võimaldaks laste arvu veelgi vähendada, keerulisematele lastele rohkem tähelepanu pöörata ning aidata neil probleemidega paremini hakkama saada.


Kuidas ja millal pered lastekülast välja kolivad

Tänaseks on kaks peret juba lastekülast välja kolinud. Üks pere elab Tallinnas ning teine Keilas. Edasine perede väljakolimine sõltub annetajatest, uute sobivate elamispindade leidmisest ning tegevusloa saamisest. Kui need on saavutatud, lepitakse perega kokku kolimise aeg. Elamiskoha vahetuseks on planeeritud koolivaheajad, kuid pere hakkab oma uue koduga tutvuma kohe kui elamispind neile on leitud.


Kas lapsed peavad vahetama oma kooli või lasteaeda

Kuna lasteküla perevanematel ja lastel on olnud ka täna võimalus endale sobiv kool ja lasteaed valida, siis ei muutu eriti midagi. Suures osas jäävad ka uutes kohtades lapsed seotuks oma seniste koolide ja lasteaedadega. Juhul kui laps peab kooli ja lasteaeda vahetama, on SOS Lastekülal kohustus teavitada sellest kohalikku omavalitsust ning sellisel juhul tuleb vahetus teostada suvisel koolivaheajal. Arvestada püüame ka sellega, et kui noorel on põhikooli lõpetamiseni jäänud üks õppeaasta, siis ei koli pere külast välja enne, kui kool on lõpetatud.


Kuidas SOS lasteküla peresid toetab

Eesmärk on leida Keila lasteküla peredele uued kodud reeglina Harjumaal. Kui mõni perevanem on aga huvitatud kodu loomisest mõnes muus Eesti piirkonnas (näiteks selle tõttu, et perevanem on sealtkandist pärit), siis alternatiivina on võimalik pere uueks elukohaks kaaluda ka neid kohti, kus SOS lasteküla täna juba aktiivselt tegutseb (Raplamaa, Virumaa, Lõuna-Eesti). Neid piirkondi eelistatakse seetõttu, et seal on SOS tugivõrgustik, kes saab peresid igal hetkel toetada ja aidata. Pered ei tohi end tunda üksi, vaid neid peab julgustama kasutama võimalust oma elu iseseisvamalt korraldada.


Suured muudatused eeldavad häid toetajaid ning rohkem püsiannetajaid

Pered liiguvad külast välja vastavalt elamiskohtade valmimisele. Uusi elukohti saab SOS lasteküla soetada ja sisustada nii kiiresti, kui suured on meie rahalised võimalused. Lasteküla püüab aktiivselt leida ettevõtteid, kes oleksid nõus aitama peredele kodusid soetada ja sisustada. Samuti loodab lasteküla leida senisest rohkem püsiannetajaid, kelle abil saaksid pered uue kodu võimalikult kiiresti.


Kuhu paigutatakse lasteküla hoonetest saadav müügitulu

Keila lasteküla hooned (lasteaia maja, garaazhi ja valvuriputka) ostis OÜ Estmedica Kliinik, kes plaanib hoonetesse rajada õendus-hooldushaigla. Vastavalt sellele, kuidas pered lastekülast välja kolivad, saab ka hooldushaigla endale ruumi juurde. Kõiki hooneid siiski maha ei müüda. Keila lasteküla jääb küla territooriumil ka tulevikus edasi tegutsema aga oluliselt väiksema peremajade ja laste arvuga.


Kogu hoonete müügist saadava tulu investeerib lasteküla uute peremajade (korterite, ridaelamute) soetamisse ning vajadusel ka mõne lasteküla territooriumile jääva hoone renoveerimisse.


Keila SOS lasteküla territooriumil on  21 hoonet, millest 14 on lasteküla peremajad.


2023. aastaks on SOS lastekülal lõplikult selge, mitme hoone ja milliste teenuste pakkumisega Keila lasteküla territooriumil jätkatakse. Seega ei jää hooned tühjaks, vaid neid kasutatakse erinevate omanike poolt uutmoodi teenuste pakkumisel otstarbekalt edasi.


Vaata "Aktuaalne kaamera. Nädal" saates eetris olnud lugu Keila lasteküla uutest kodudest. Loo autor on Elo Ellermaa ning lugu oli eetris 15.12.19.