Viimase aasta jooksul on avalikkuse tähelepanu alla jõudnud mitmed juhtumid, kus lapsed on olnud agressiivsed, käitunud ebaseaduslikult, kiusanud teisi lapsi ja isegi täiskasvanuid, varastanud ja pannud toime erinevaid õigusrikkumisi. Seoses nende juhtumitega on sõnavõtjad ja kommenteerijad süüdistanud küll nende laste vanemaid, kes ei saa oma lastega hakkama, küll riigi sotsiaal- ja justiitssüsteemi. samuti koole, kes ei oska märgata ega suuda kasvatada. Tundub, et see teema on olnud ühiskonnas väga oluline aruteluteema ning kütab kirgi paljude inimeste omavahelistes jutuajamistes. Ilmselt on sellised lapsed ja noored alati olemas olnud, kuid kas just viimastel aastatel on neid tekkinud rohkem? Vaadates olemasolevat statistikat võib küll tekkida tunne, et vanemliku hoolitsuseta ja abivajavaid lapsi tuleb tõepoolest aina juurde ning tegelikult teame sedagi, et statistika kajastab vaid numbreid, mis on kantud ametlikku andmebaasi, jättes tähelepanuta need abivajavad lapsed, kes on ametlikus statstikas kajstamata.


Kellest räägime?


Mida tähendab probleemne laps ning kas iga laps, keda me nimetame probleemseks on tõesti probleemne, või on ta lihtsalt teistsugune ja meil on raske kohandada oma kasvatusstiili ning väärtusi sel moel, et olla võimeline temaga koostööd tegema. 2018. aasta lõpus avaldati Laste õiguste ja vanemluse monitooring-jätkuuuring, mille käigus uuriti muuhulgas vanemate kasvatusstiile ja suhtumist kehalisse karistamisse, samuti lastega veedetud aja kvaliteeti ning sagedust. Kahjuks ei saa lastega koos veedetud aega paljudes peredes endiselt piisavaks pidada. Samuti on paljude laste koormus väga suur ning tahtmatult tekib tunne, et vanematega koosveedetud aeg on asendatud huviringide, hariduse omandamise ning nutiseadmetega. Kuid kas mitte just vanemate eeskuju pole see, mille abil õpivad lapsed  ennast olulisena tundma ja väärtustama, et nende enesehinnang oleks kõrge ja nad ei satuks probleemidesse? Miks ei suuda vanemad oma lastele tihti eeskujuks olla ega probleemide korral vajalikku tuge pakkuda? Kas sellepärast, et nad ei tea, kuidas seda teha või ei suuda piisavalt kiiresti ühiskonna muutustega kaasas käia ning aru saada tänapäeva noore vajadustest ja väljakutsetest?

Kes arutelus sõna saavad?


Arutelus osalevad EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laats, Sotsiaalkindlustusameti MDFT terapeut Karin Luts ning Margeri ja Kirill, kel on olnud korduvalt pahandusi korrakaitseorganitega ning kel on lugusid rääkida oma isiklikest kogemustest. Arutelu juhib SOS Lasteküla tegevdirektor Margus Oro, kes on vanemliku hooleta laste, keeruliste perede ning asendushooldusvaldkonna probleemidega tegelenud juba üle 10 aasta. 


Kus ja millal vestlusring toimub


SOS Lasteküla vestlusring "Kas keerulised lapsed või keerulised vanemad (hukutavad Eesti riigi)?" toimub reedel, 9. augustil kell 14-15.30 Paides, Arvamusfestivali Noortealal.

Tule ja räägi kaasa!

Tutvu Arvamusfestivaliga SIIT.