Miks satuvad korralikest peredest pärit lapsed halvale teele? Kas vanemate halb eeskuju viib alati selleni, et lapsed on teismelisena ja täiskasvanuna omamoodi nõiaringis, kordavad oma vanemate vigu ega suuda oma pereeluga hakkama saada? Kas seadusega korduvalt pahuksis olnud noortel on üldse võimalik korralikuks inimeseks saada? Kui oma vanemad ei oska või ei suuda tuge pakkuda, siis kellele üldse võib loota?

17aastane Margeri on oma noore ea kohta läbi elanud pööraselt palju. Kuigi tal olid armastavad vanemad, tumestas tema lapsepõlve isa vägivaldne käitumine. Kui isa otsustas viimaks pere juurest lahkuda, võis arvata, et Margeri, tema õdede ja ema elu läheb nüüd ülesmäge, siis nii see kahjuks polnud. Vastupidi – emale oli laste isa pere juurest lahkumine niivõrd tugev hoop, et pere elu veeres kolinal allamäge. Tulid pidutsemised, alkohol, rahalised raskused. Margeri võttis enda kanda pereema rolli, kuid kauaks vapral tüdrukul jaksu ei jätkunud. Kui ema leidis elukaaslase, oli see Margeri jaoks viimane piisk karikasse – ärevushood, enesetapukatsed, märatsemine, õigusrikkumised, alkohol, narkootikumid, halvad sõbrad, kodunt põgenemine, tänaval elamine, psühhiaatriahaigla said Margeri elu igapäevaosaks. Iga päevaga veeres elu aina sügavamasse musta auku, kuni ühel päeval tundus, et nüüd ongi lõpp.

Kui paljud noored iga päev sellistes tingimustes elavad, ei tea keegi. Tihti vaadatakse halvale teele läinud noori kui nakkushaigeid, kellest püütakse eemale hoida ning võimalusel „korralike inimeste“ silme alt ära kinnisesse kooli saata. Milleks nende peale aega ja ressursse raisata, kui nad ennast nagunii aidata ei lase ja ehk neile endile selline elu meeldibki?

Arvamusfestivali Noortealal SOS Lasteküla eestvedamisel toimuvas vestlusringis „Kas keerulised lapsed või keerulised vanemad (hukutavad Eesti riigi)?“ püüame vaadata selliste noorte hinge, et näha ja kuulda, mida nad tegelikult sisimas enda sees mõtlevad, millest unistavad ning kas ja kuidas oleks võimalik nende noortega siiski ühist keelt leida?

Vestlusringis räägivad oma väga valusatest kogemustest Margeri ning Kirill, kelle puhul ei julgenud enam mitte keegi loota, et neid on veel võimalik mustast august välja tõmmata.

Mõlemil neil olid olemas armastavad emad, kes püüdsid oma lapsi äärmuslikult keerulisest teismeeast välja aidata, kuid lõplik päästerõngas visati noortele tegelikult hoopis teisest kohast.

Vestlusringis saame teada, kuidas ja kelle abiga õnnestus neil sellest nõiaringist välja saada ning mida võiks teada need emad-isad ja noored, kel just selline keeruline aeg käsil.

Risti koguduse õpetaja Annika Laats, kes rikastab arutelu oma pikaaegsete kogemustega, on öelnud, et tänapäeva ühiskonna kõige suurem probleem on selles, et ühiskondlikud väärtused on paigast ära ning meil pole enam hingepidet, millest raskel hetkel kinni hoida. „Tänapäeva ühiskond on konkurentsi-põhine,“ ütleb Annika. „Me peame kogu aeg teistest paremad olema, sest muidu ei koge me eduelamust. Tegelikkuses saab laps olla konkurentsivõimeline ainult siis, kui teda on märgatud, kallistatud, talle on silma vaadatud ning päriselt nähtud ja ära kuulatud. Kui su hing on ribadeks, siis ei ole sa konkurentsivõimeline. Oluline mõte, mida endale iga päev meelde tuletada: ma konkureerin ainult iseendaga. Kui ma olen täna parem inimene kui eile, siis see ongi minu igapäevane eduelamus. Minu isiklik suursaavutus. Kui ma ise olen endaga rahul, siis saan siit juba edasi mõelda, et me oleme kõik omavahel kokkuliidetud ning peame omakorda jagama headuse ja armastuse kogemust laiemalt, sest me ei saa olla individualistlikult õnnelikud.“

Karin Luts, kes tegutseb MDFT terapeudina ning kelle igapäevatöö kätkebki endas väga keeruliste noortega tegelemist, on öelnud: „MDFT teraapia sügavama olemuse kohta meeldib mulle öelda, et see on tugevuste jahtimise teraapia! Halb paistab silma ju nagunii aga hea ülesleidmiseks on sageli vaja kõrvalist abi. Ise me ei pruugi ju uskuda, et me oleme milleski head või koguni väga head.“

SOS Lasteküla vestlusring ei ole mitte mingil juhul nutulaul sellest, kui raske on tänapäeva noorte elu ning kuidas kõik on halvasti vaid just vastupidi – end üles leidnud noorte kogemuste kaudu saame me aimu sellest, kui ägedad ja tublid on tegelikult meie noored, olgugi nad vahel sildistatud kui „halvad“, „raiskuläinud“ või „ülekäte kasvanud“ – meis kõigis on olemas see tugevus, mis aitab meil üle elada rasked ajad ning murda välja ka kõige kohutavamatest lapsepõlvetraumadest ning valusatest kogemustest, sest tegelikult on abi su käeulatuses.

Tule kuulama ja kaasa rääkima!

SOS Lasteküla vestlusring „Kas keerulised lapsed või keerulised vanemad (hukutavad Eesti riigi)?“ toimub reedel, 9. augustil kell 14-15.30 Arvamusfestivali Noortealal.