otsing

tule tööle

Kuidas kasutame

SOS ema Irina: "Väike laps ei saa ju veel alati aru, et soojad kummikud jalas ja soe sall kaelas on ema armastus! Mina arvan, et armastusest tihti rääkides ning armastavaid tegusid tehes armastus järjest paljuneb ning muutub veelgi suuremaks!"

otsing

tule tööle

Kuidas kasutame toetusi

SOS Lasteküla Eesti Ühingul on viis lasteküla, kaks noortekodu ja SOS Peretugevdusprogramm seitsmes omavalitsuses. SOS Lasteküla tegutseb kokku neljas piirkonnas: Virumaa SOS Lasteküla programm, Harjumaa SOS Lasteküla programm, Lõuna-Eesti SOS Lasteküla Programm ja Raplamaa SOS Lasteküla Programm. 

SOS pered

Perepõhisel hooldusel oli 2018. aastal ühtekokku 231 last. Lasteküla ja noortekodu said koduks 19-le uuele lapsele. Aasta jooksul lahkus teenuselt 31 last ja noort, kelledest 15 astusid iseseisvasse ellu, ülejäänud läksid tagasi oma bioloogiliste vanemate juurde või teistesse (õppe)asutustesse. 2018. aasta lõpus oli Harjumaa programmis 99, Virumaa programmis 55, Lõuna-Eesti programmis 20 ja Raplamaa programmis 26 last ja noort.


Riikliku toetuse suurus asenduskodus elava lapse kohta oli sõltuvalt lapse vanusest ja tervislikust seisundist 2018. aastal 1200-1617 eurot. SOS Lasteküla kulu lastekülades ja noortekodudes elava lapse kohta kuus oli 2018. aastal  1 750 eurot. Lisaks kohaliku omavalitsuse tulule aitavad SOS peresid rahastada nii Eesti annetajad kui ka SOS Lasteküla rahvusvaheline organisatsioon. 

Üle kõige vajavad lapsed perekonda ning meie suurim väljakutse on leida perevanemaid, kes oleksid valmis töötama traditsioonilises lastekülas või võtma lapsed oma perre. Meil on väga hea meel, et 2018. aastal liitusid lastekülaga kolm perevanemat, kes võtsid lapsed elama oma isiklikku koju. 2018. aasta lõpu seisuga on SOS Lastekülal kokku viis peret, kes kasvatavad lapsi oma isiklikus kodus.

Vaata Meelise lugu:

Riskipered

Eestis satub asendus- ja turvakodudesse aastas umbes 400 last, sest ema ja isa ei suuda nende eest piisavalt hästi hoolt kanda. Sageli on tegemist peredega, kes on erinevatel põhjustel hätta sattunud. Need pered võitlevad vaesusega ja elavad puuduses ning nende abitus aina süveneb. Kriisis vanemad ei oska enam oma laste olukorda õigesti hinnata ja ei ole võimelised tagama lapsele turvalist ja eakohast arengut. Perest eraldamise ohus on aastas hinnanguliselt 7000 last.


Riskiperedes elavate laste huvides on võimalikult kiire sekkumine, et tagada nende turvaline areng. Meie kogemus näitab, et kui peresid toetada ja abistada, siis suudavad nad ise oma lapsed suureks kasvatada ja lapsi ei pea perekonnast ära võtma.


SOS peretugevdusprogrammist said aasta jooksul toetust 627 abivajajat ehk 151 peret. SOS peretugevdusprogramm tegutseb Narvas, Sillamäel, Keila linnas, Kohtla-Järvel, Lääne-Harju vallas, Harku vallas, Põltsamaal, Paldiskis ja Viljandi vallas.


SOS Lasteküla on raskustes peresid aidanud juba 10 aastat, abi on saanud 1300 last ja üle 550 pere – kõik need pered saavad täna laste kasvatamisega ise hakkama. Me teame, et suudame pakkuda neile lastele ja peredele vajalikku tuge. Pered saavad eluisu tagasi ja lapsed jäävad vanematega kokku. Vajadus panustada ennetustöösse on suur ja SOS Lasteküla saab seda teha, toetudes lahketele annetajatele ja kohtades, kus on hea koostöö kohaliku omavalitsusega.

Meie inimesed

2018. aasta lõpuga töötab meie suures ühises peres erineva koormuse ja erinevate lepingutega 138 inimest, kellest 112 töötab otseselt lastega - perevanemad, pereabilised, sotsiaaltöötajad, riskiperede ehk SOS peretugevdusprogrammi perede tugitöötajad.

 

Kakskümmend kuus inimest töötab toetavatel ametikohtadel, et organisatsioon, kes on 25 aastat panustanud Eesti laste parema tuleviku heaks, saaks seda tööd sama kirglikult ja hoolivalt teha ka tulevikus - programmijuhid, raha kogumisega seotud inimesed, raamatupidajad, autojuhid, kes on abiks Narva-Jõesuu puuetega laste transportimisel ja Keilas laste erikooli transportimisel, personalijuht jpt.

SOS Lasteküla numbrites

2018. aastal oli SOS Lasteküla Eesti Ühingu tulu summas 5 312 549 eurot, millest 2 798 504€ laekus kohalikelt omavalitsustelt (53%), eraisikute annetused olid 1 274 514€ (24%), ettevõtete annetused 322 262€ (6%) ning annetused välismaalt ja muu  917 259€ (17%).

 

2018. aastal oli SOS Lasteküla Eesti Ühingu kogukulud 4 862 008 eurot. Personalikulud on meie suurim kululiik, sest täiskasvanute järjepidev hool, armastus ja tähelepanu on see, mis meie lapsed suureks kasvatab. Personalikulud olid 2018. aastal 2 901 814€ (60%) ning siia alla kuulusid nii töötasud ja maksud töötasudelt, kui ka koolituskulud, erisoodustused ning III samba sissemaksed SOS perevanematele. Kommunaalkulude summa moodustas 738 233€ (15%) ning siia alla kuuluvad kulud majade ülalpidamiseks ja remondiks ning kulutused IT valdkonda (SOS Lastekülal on suur hulk delikaatseid isikuandmeid ning peame väga oluliseks, et need kõik oleksid turvaliselt hoitud). Pere-eelarvele kulus aastas kokku 774 232€ (16%) ning peamised kulutused olid perede igapäevased väljaminekud sh kulutused laste huvitegevuseks ja meditsiiniabiks. Muud kulutused on summas 447 729€ (9%), sealhulgas kulutused transpordile ehk üle 200 lapse ja 138 meie inimese liikumise kulud. Lisaks kuuluvad siia alla kulutused organisatsiooni toimimiseks ehk fundraising (rahakogumine) ning teised üldkulud.

Majandusaasta tulem kokku oli 449 518 eurot. See summa sisaldab ka SOS Kinderdorf Internationali kaudu laekunud toetust Taanilt summas 335 769€. Kogu tulem, sealhulgas Taani SOS Lastekülalt saadud toetust, kasutatakse sihtotstarbeliselt Keila Lasteküla reorganiseerimiseks 2019. aastal.


SOS Lasteküla Eesti Ühing tasus 2018. aastal riiklikke makse summas 977 600€.

SOS Lasteküla reservfond

SOS Lastekülal on rahvusvahelise organisatsiooni reeglite järgi kohustus hoida vähemalt 3 kuu rahalist reservi. Selle oleme kogunud aegade jooksul rahvusvahelisest toetusest. Reservid on vajalikud, et tagada SOS Lasteküla hoole all elavatele lastele armastav kodu ka juhul, kui juhtub midagi katastroofilist – majandustingimused halvenevad järsult niivõrd, et ei ole võimalik enam piisaval määral annetusi koguda, kohalik omavalitsus ei suuda täita neile pandud kohustusi või on vaja äärmiselt kiiresti hädavajalik investeering teha. Reservidesse kogutud vahendeid võib Ühingu nõukogu kinnitusel kasutada tegevuse reorganiseerimiseks ja/või teenustega alustamiseks, kuid seejärel tuleb lähi-aastatel 3 kuu reserv uuesti taastada. SOS Lastekülal on aegade jooksul kogutud reservfondi 1 267 000€.

 Keila SOS Lasteküla reorganiseerimine

SOS Kinderdorf Internationali kaudu laekus Keila SOS Lasteküla reorganiseerimiseks toetus Taanilt summas 335 769€. Taani SOS Lastekülalt saadud toetust kasutatakse sihtotstarbeliselt Keila Lasteküla reorganiseerimiseks 2019. aastal. Keila SOS Lasteküla reorganiseerimise eesmärk on pakkuda senisest veelgi paremaid, kodusemaid ning paindlikumaid võimalusi meie laste eest hoolitsemiseks ning tähendab see seda, et SOS Lasteküla kõige vanem ja suurem lasteküla ei jätka enam oma senises vormis. Ajavahemikul 2019-2023 saavad kõik Keila lastekülas elavad pered endale privaatse elamispinna Keilas või Harjumaal. Selleks otsitakse praegu sobivaid kodusid, kuhu pered saaksid kolida ning aidatakse peresid igakülgselt uue olukorraga kohaneda.


1994. aastal valminud Keila SOS Lasteküla planeeriti elukohaks kokku 96-le lapsele ehk 12-le kaheksaliikmelisele perele. Täna, 25 aastat hiljem on meie ümber väga palju muutunud. Esiteks ühiskondliku elukorralduse muutumine. Kui 25 aastat tagasi väärtustati kogukondlikku eluviisi, siis täna hinnatakse pigem privaatsust, omaetteolemise võimalust ning iseseisvust. Teiseks – tänaseks on selgunud, et Keila lasteküla asukoht ei ole kõige õigem, mis muudab olemasoleva lasteküla reorganiseerimise ebaotstarbekaks. Kolmandaks – kogukondlikku eluviisi viljelevasse kogukonda on üha raskem ja raskem leida perevanemaid, sest sobivad inimesed eelistavad rohkem privaatsust ning hooldusperedele-sarnast elukorraldust.

 

Seega peamised põhjused pered oma kodus lähenemisviisile ongi eelkõige laste ja perevanemate heaolu; võimalus, et seda lähenemisviisi saab kiirelt ja mugavalt kohandada laste ja kohaliku omavalitsuse soovidele; meil on üheskoos võimalik kujundada eripalgeline ja erinevatele inimtüüpidele sobiv perevanema töömudel ning samuti see, et perevanematel on võimalik töötada ühe perevanema lepinguga.


SOS Lasteküla kasutab reorganiseerimiseks kõiki vabasid vahendeid, et lapsed meie Keila peredes saaksid võimalikult sujuvalt asuda elama uutesse kodudesse Keila piirkonnas.

Meie 2019. aasta suurimateks väljakutseteks on perevanemate leidmine, kes sooviksid vanemliku hooleta laste eest hoolitseda kas oma isiklikus kodus või siis SOS Lasteküla poolt üüritud elamispinnal ning Keila SOS Lasteküla reorganiseerimine.